Must meenutas, et kohtus Savisaarega esimest korda rohkem kui 55 aastat tagasi ning juba siis oli viimasel suur huvi ajaloo ja poliitika vastu.

"Ja peab ütlema, et ta oli juba keskkoolis nagu tulesäde ja ohtlik poiss selles mõttes, et meil vanemad kummalgi ei elanud Tartus ja me olime nagu vabakütid, tegime palju ulakusi koos. Miks ta ohtlik oli? Mina olin selline mõttehuligaan, vahel ütlesin, et teeks nii, Edgar ütles, et teeme ära. Nii et ta oli ka tegudeinimene," kirjeldas Must.

Tema sõnul oli Savisaarel samal ajal tohutu teadmistejanu ning ta luges väga palju. "Ma siiani olen talle tänulik – kui mul see ei oleks juba ammu kirja pandud, siis ise ka ei usuks –, kuidas ta mulle soovitas raamatuid, millest ta oli vaimustatud, millest ta tahtis õppida, mida ta võrdles hetkeajalooga," sõnas Must.

Must märkis, et kuigi inimesed räägivad, et Savisaar oli perestroika ja Mihhail Gorbatšovi toetaja, oli ta samas ettevaatlik ja teadlik enda ümber toimuvast. "Minul on kirjas meie kohtumised Lahemaal, kus me arutasime seda ja mina leidsin ka, et saame perestroikat teha ja Gorbatšov on meie sõber. Ja siis oli Edgari prohvetlik ütlus juba tol ajal: "Jah, Vene juhid on meie sõbrad ainult seni, kuni impeerium on nõrk". Ma olen hiljem korduvalt mõelnud, et selle taga on sügav läbimõtlemine, sügav arusaamine asjadest," meenutas Must.

Tema sõnul imetlesid Savisaare professionaalsust ka paljud inimesed, kes ei olnud Keskerakonna ideoloogia toetajad.

Must sõnas, et vaieldamatult on Edgar Savisaar Eesti ajaloo suurkuju, kellest samas mälestused ja arusaamised on vastuolulised. "Ja kunagi sõprade ringis ma olen jälle öelnud aastakümneid tagasi, et huvitav küll, Edgarit pekstakse selle eest, milles ta tegelikult süüdi ei ole, aga seal, kus peaks peksma, on kõik vait. Siis tulid natuke musta huumori moodi asjad, et miks sa siis ei kiru või umbes nii," meenutas ta.

"Aga nagu ikka murranguliste aegade inimeste puhul on mõistmist, on veel rohkem vääritimõistmist. Ja tegude mõtestamiseni me ei ole veel jõudnud. Nüüd minus lööb välja ajaloolane, aga Eesti ajalugu on üldse selline, et tervelt kolmandik raamatutesse kirja pandust läheb kokku ka arhiiviallikate ja ajaloolise tõega, kaks kolmandikku päris ei lähe. Ja nähtavasti seda halli ala, mis väärib mõtlemist, analüüsimist, settimist, läbimõtestamist ka uutes ajaloolistes oludes, on Edgar Savisaare ümber väga palju," lisas Must.