Aastaid kurtsid bussivedajad, et riigi seatud kohustus puudega inimesi ja mudilasi tasuta vedada on ebaõiglane, sest mingit kompensatsiooni ettevõtted ei saa. Pärast seda, kui Euroopa Kohus sama ütles, on riik küsimuse ees, kuidas edasi.

Nüüd saatis majandus- ja taristuminister Riina Sikkut kooskõlastusringile kiire lahenduse: kommertsvedajatelt võetakse see kohustus lihtsalt ära.

"Tasuta sõidutamise kohustuse võtame eelnõuga vaid kommertsliinidelt ehk bussiliinidelt, mis sõidavad Eestis suuremate linnade vahet ja millele enamike liinide puhul on olemas alternatiiv Elroni rongiliini näol," kommenteeris Sikkut.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium kinnitas, et tasuta sõidu õigus jääb alles avalikel liinidel, see tähendab suuremal osal maakonnaliinidel, samuti rongis ja riigi tellitud parvlaevadel.

Ministeeriumi usub, et ka linnadevahelistes bussides kõigilt piletiraha küsima ei hakata.

"Eeldada võib, et kommertsvedajad on huvitatud ikkagi täiskasvanud vanema piletirahast. Ja suur tõenäosus on, et enamik ettevõtteid teeb selle eelkooliealisele lapsele tasuta," sõnas majandusministeeriumi teede- ja raudteeosakonna juhataja Ain Tatter Tatter.

Tasuta sõit võib naasta aastate pärast

Plaanitav seadusemuudatus võib puudutada enam kui 90 000 last ja umbes 20 000 puudega inimest.

Samas jätab eelnõu riigile võimaluse neile tasuta sõitu lubada. Selleks peaks minister tegema eraldi määruse, kus ta teatab, millistel marsruutidel ja kes tasuta või soodsamalt sõita saavad ja kui suurt hüvitist makstakse vedajale. Aga lähiajal niisugust määrust oodata ei tasu.

"Meil ei ole täna seadusandja poolt ette nähtud rahalisi vahendeid," ütles Tatter. "Meil ei ole ka ette nähtud, mis metoodika alusel see hüvitamine toimib."

Metoodika koostamine on Tatteri sõnul keeruline. Teatavasti peaks bussivedajad saama hüvitist ka varasemate aastate eest. Neli ettevõtet on pöördunud raha saamiseks kohtusse, ülejäänud ootavad riigi pakkumist. Mitmed ettevõtted usuvad, et müüdud nullpiletid tuleks hüvitada täies mahus. Tatter jälle ütles, et hüvitis on tõenäoliselt väiksem.

"Hinnatakse ka seda turu elastsust. Kui seda kohustust ei oleks olnud, siis väga suur osa inimesi ei oleks seda teenust kasutanud," sõnas Tatter, kelle sõnul ei luba ka Euroopa Liidu reeglid liialt suurt kompensatsiooni maksta. "Näiteks Suurbritannia mudeli põhjal võib öelda, et täispileti hinna ja hüvitamise vahe on umbes 50 protsenti."

Riik ei saa ettevõtteid pimesi uskuda

Ees tõotavad seista tulised vaidlused riigi ja ettevõtete vahel. Kuid neist kauemgi aega võib võtta IT-arendus. Tatter märkis, et praegu pole riigil tegelikult ülevaadet, kui palju tasuta sõiduõigust kasutatakse.

"Täiesti vabalt võib vedaja esitada meile lihtsalt nullpiletite pataka, öelda, et nii palju on mul sellel kuul tasuta sõiduõigusega inimesi, riik, palun maksa kinni," rääkis Tatter. "See ei ole ka kindlasti mõistlik riigieelarve vaates, et riigil puudub igasugune kontroll ja ta maksab raha heas usus."

Selleks, et pilt oleks selgem, peaks kõik tasuta sõidud riigi infosüsteemidest läbi käima. "Inimene, kellel see õigus on, valideerib sisenedes oma kaardi ja siis juba sotsiaalministeeriumi registri alusel tuleb jah/ei vastus, et tal on õigus tasuta sõita," kirjeldas Tatter plaanitavat lahendust, mille hinda praegu veel pakkuda ei osata.

Infosüsteeme ei hakata üldjuhul enne looma, kui selleks on seaduslik alus olemas. Kui töö viimaks algab, kulub selleks sotsiaalministeeriumi hinnangul kaks-kolm aastat.

"Võib-olla oleks mõistlik seadusandjal ette näha mingi täiendav transporditoetus selle sihtgrupi inimestele," pakkus Tatter võimaliku vahepealse lahenduse.

Muudatuse mõju peetakse väikeseks

Aastate pärast, kui raha on leitud, infosüsteem välja arendatud ja hüvitamismetoodika kokku vaieldud, pole siiski kindel, et kõik täna tasuta sõita tohtivad inimesed samast kohast jätkata saavad. Ka seaduseelnõu seletuskirjas märgitakse, et see sõltub poliitilisest valikust, täpsemalt määrust kirjutava ministri soovist.

"Meil põhisuundadel, ikkagi Tallinn-Tartu, Tallinn-Narva, Viljandisse, tulevikus ka Pärnusse sõidab riigi poolt doteeritav rong. Rong on sellele sihtgrupile ka oluliselt parem sõiduriist, ehk ta on ka füüsiliselt ligipääsetav," märkis Tatter ning möönis, et kui poliitikud soovivad, võivad nad tasuta sõidu õigust senisest kitsamalt raamida.

Paljuski just selle pärast, et linnadevahelisele bussiveole on kohati alternatiive, märgitakse eelnõu seletuskirjas, et suurt mõju seadusemuudatusel pole. Ühtlasi seisab seal, et kaugliinidel sõitmine on seotud eelkõige vaba aja veetmisega.

"Muudatuse tõttu võivad tõusta väikeste lastega leibkondade kulud ühistranspordile, kuid kuna kulud ei kasva kõigile leibkondadele, on tegemist keskmiselt negatiivse toimega mõjuga. Kokkuvõtvalt võib mõju hinnata mitteoluliseks," seisab dokumendis.

Sarnane kokkuvõte on seal ka puudega inimeste kohta, kelle kohta küll kirjutatakse, et mõned sõidud võivad olla seotud ka õppimise ja töötamisega.  "Õppivale või töötavale puudega inimesele on ette nähtud ka sotsiaaltoetused. Kokkuvõtvalt võib mõju hinnata mitteoluliseks," usub ministeerium.