Väljaandele Berlingske antud intervjuus lubas Taani sõjaväeluure Venemaa analüüsi juht kasutada vaid oma eesnime - Joakim.

Tema hinnangul oli üks tõenäolisi Ukraina sõja käivitamise tegureid Venemaa presidendi Vladimir Putini poolt tol ajal võetud hormoonravimid

"Suurushullustus on üks teadaolevaid kõrvalnähte selle hormoonravi puhul, mida ta kasutas," ütles Joakim.

"Ma ei saa seda kindlalt väita, kuid arvan, et see mõjutas tema otsuseid, kui ta Ukrainas sõja käivitas," märkis ta.

"Venelased olid sõja võidule lähedal"

Joakimi sõnul ei olnud Venemaa sissetungi läbikukkumise põhilisteks põhjusteks korruptsioon, halb juhtimine ja aeganõudev logistika, vaid Putini kehv otsustusvõime.

"Me paneme selles suure osa süüd Putini õlgadele," ütleb Joakim.

Mitte kehv luure, vaid Putini ideoloogilised veendumused panid Vene sõdurid uskuma, et neid tervitatakse lilledega, ütles ta.

Ta märkis, et Putini tõttu planeeris kõike kitsas ring inimesi ja infot jagati auastmete kaudu päris viimasel minutil. Seetõttu ei teadnud Vene väed lihtsalt, mida nad tegema pidid.

Putini otsus nimetada sõda "sõjaliseks erioperatsiooniks" jättis Vene armee äkki ilma 30 000 jalaväelasest. "Praktikas tähendas see seda, et Vene väed ei saanud kasutada oma tavalisi ajateenijaid, vaid pidid kasutama jalaväelastena kallilt koolitatud spetsialiste. Kuid tegelikult tegid nad halvemat tööd," ütles Joakim.

"Sellepärast nägite te neid üksusi kiiresti läbi linnade sõitmas, lootes, et keegi nende pihta ei tulista," lausus ta.

Joakim ütles, et Taani sõjaväeluure arvas sõja alguses, et venelased võidavad sõja kahe nädalaga ja tema hinnangul olid nad võidule lähedal.

"Vene langevarjurid olid tegelikult vallutanud Kiievi äärelinnas Hostomeli lennujaama ja ootasid abivägesid. Värskeid sõdureid vedanud lennukid aga lihtsalt ei pääsenud läbi, sest venelased ei suutnud Ukraina õhutõrjet alistada. Need on üsna väikesed tegurid, mis otsustasid praeguse tulemuse," ütles Joakim.

Putin sekkub sõjaväe juhtimisse

Joakim ütles, et Putin näib endiselt sekkuvat sõtta madalamal käsuliini tasemel, osaledes näiteks vahetult enne jõule kohtumisel kogu väejuhatuse koosseisuga. "See on maailma halvim idee," selgitas Joakim. "Tal on seda sõda juhtimas kindral. Nii et ta ei peaks seal kohtumisel istuma ja saama kõigi nende teiste kindralite sisendit."

Armee ressursid on nüüd suures osas ammendunud ja nende taastamiseks kulub aastaid. Ka pärast taastamist saavad Joakimi hinnangul olema sõdurid kehvemini varustatud kui sõja alguses.

Seetõttu ei usu Joakim, et veebruaris toimub Venemaa uus suur pealetung Kiievi vastu, nagu Ukraina hoiatas. Nii lühikese ajaga pole lihtsalt võimalik välja õpetada Venemaa mobiliseeritud vägesid seda tüüpi pealetungiks.

"Me eeldame, et Venemaa jätkab väiksemate rünnakutega, nagu Bahmuti all, kuid sellise pealetungi uuesti ülesehitamiseks, nagu möödunud veebruaris, kuluks neil paar aastat," sõnas ta.

Ukrainlastel on tema sõnul talvel hea võimalus veel rohkem okupeeritud alasid tagasi vallutada, sest ukrainlased on talveks paremini varustatud kui venelased.

Avalik alandus ja tee tuumanupuni

Joakimi sõnul ei ole teada, mis saab siis, kui ukrainlased hakkavad Venemaa strateegilisi huve kahjustama ning Putin tunneb, et on sunnitud tuumarelvaga vastama.

"Putinil ei ole punast joont, mistõttu on võimatu ennustada, kas ja millal ta seda nuppu vajutab," ütles Joakim.

Joakim tõi näiteks arengud, mis eelnesid Putini septembris tehtud otsusele annekteerida neli Ukraina piirkonda ja käivitada osaline mobilisatsioon. "See juhtus pärast seda, kui Venemaa oli sunnitud Harkivist taanduma. Umbes samal ajal noomisid Putinit avalikult Hiina, Türgi ja India Shanghai koostööorganisatsiooni kohtumisel, kus nad ütlesid talle, et neil on "muresid", ja teatasid, et praegu pole sõja aeg," viitas Joakim.

"See ei puuduta tegelikult seda, mis toimub lahinguväljal, kuigi asjad lähevad muidugi väga halvasti. See on sama palju seotud sellega, et kui teda isiklikult alandatakse ja nõrgana näidatakse. Putin ei talu, kui ta paistab välja nõrk. Seega on selline tegurite kombinatsioon, mis võib olla ohtlik," ütles Joakim.

Teisest küljest ei ole tema sõnul mingit garantiid, et maailm muutuks turvalisemaks, peatades Ukraina vasturünnaku enne Krimmi poolsaarele jõudmist ja otsides lahendust läbirääkimistel, nagu mõned hääled läänes soovitavad.

"Kui me teeme midagi, mida Putin võib pidada nõrkuseks, võib ta arvata, et suudab minna kaugemale sellest, mida ta tegelikult suudab. Ja siis võivad asjad jälle koledaks minna,"" rääkis Joakim.

Putini positsioonile ei ole ohtu

Vaatamata Putini kehvale otsustusvõimele, ei näe Taani sõjaväeluure otsest ohtu tema võimult kõrvaldamiseks. 

Taani sõjaväeluure märkis oma 2021. aasta aruandes, et Putin jääb suure tõenäosusega Venemaa juhiks ka pärast järgmisi presidendivalimisi 2024. aastal.

"Me ei näe kedagi, kes teda ametist tagandaks. Aga kui me seda näeksime, näeks seda ka FSB ja tõenäoliselt saaks see väga kiiresti lahendstud," ütleb Joakim.

Samuti peab Joakim väga ebatõenäoliseks rahva poolset ülestõusu.

"Kuid meie suurim kahtlus on seotud tema tervisega või sellega, et keegi eemaldab ta halva tervise tõttu," ütles Joakim.

Vigastused põhjustavad kroonilist valu

Taani sõjaväeluure ei usu, et Putinil võiks olla mõni surmav haigus, pigem kannatab ta kukkumistest ja õnnetustest põhjustatud pidevate krooniliste valude käes.

Joakim ei tahtnud öelda, mis Putiniga täpselt juhtus või kust see info pärit on.

Erinevad meediakanalid on varem teatanud, et Putin on kannatanud 2000. aastatel hobuse seljast kukkumise järelmõjude all.

Viimasel ajal näib, et ta on viimase paari aasta jooksul saanud vigastusi ka judost ja jäähokist. "See on krooniline valu, mida ta on kannatanud juba pikka aega. Seetõttu kipub ta istuma ja asjadest kõvasti kinni haarama. See on valu leevendamiseks," ütles Joakim.

Samas usub Taani sõjaväeluure, et Putinil oli varem mingi vähivorm, mille vastu ta sõja alguses ravi sai ning see võiski tema otsuseid mõjutada.

"Tal oli aasta alguses ka kuukujuline nägu, mis on sama tüüpi hormoonravi teine teadaolev kõrvalnäht," räägib Joakim.

Vene uuriv meediaväljaanne Projekt avaldas kevadel ulatusliku loo aastate jooksul Putini juures käinud arstidest. Teda kõige sagedamini külastanud arstide põhjal otsustades järeldas Projekt, et Putinil võis olla kilpnäärmevähk.

"See on kindlasti hea pakkumine," kommenteeris Joakim.

Taani sõjaväeluure ei eelda, et Putin sureb sellesse haigusesse, kuid aja jooksul võib see viia Venemaa eliidi otsustamiseni, et nad vajavad tüüri juurde tugevamat meest. "Meil on kindel mulje, et osa eliidist näeb, et nad liiguvad valele teele."