Kuigi Euroopa Liit on kehtestanud Venemaa suhtes mitmeid sanktsioone, siis on siiani nendest humanitaarkaalutlustel jäetud välja ravimid. Ukraina valitsusele see erisus ei meeldi ning Ukraina on valmistamas ette enda sanktsioone nende ravimifirmade suhtes, kes pole veel Venemaa turult lahkunud, vahendas Politico.

Euroopa Liit on võimalike ravimifirmade sanktsioonide osas mures, kuna Ukraina tegevus ohustab Euroopa ärihuvisid.

Ukraina võttis mai lõpus vastu seaduse, mis võimaldab valitsusel eemaldada Ukraina ravimiturult ravimid, mis on toodetud ettevõtete poolt, kel on sidemed Venemaaga. Oktoobris hakkas Ukraina seda seadust jõustama, eemaldades Brüsseli kaebustest hoolimata turult ühe Euroopa ravimifirma.

Ukraina valitsuse fookuses on 19 ravimifirmat, mis enamuses tegutsevad Euroopa Liidus, väitis Politico tuginedes Euroopa Komisjoni hinnangule. Ravimifirmade vaidluse küsimust käsitles hiljuti oma Kiievi visiidil Euroopa Komisjoni kaubandusvolinik Valdis Dombrovskis, kes arutas seda Ukraina peaministriga.

Ukraina peaminister Denõss Šmõhal väitis Politicole, et ravimifirmade vaidlus on lahendatud. Ukraina asemajandusminister Taras Kaška pisendas samuti antud vaidlust, nimetades seda kaubandusärrituseks.

Kaška tõi esile, et 70 protsenti Ukraina ravimitest pärinevad Euroopa Liidust. Ukraina valitsus ei soovi Kaška sõnul Ukraina ravimitarneid ohtu seada. Selle asemel soovib Ukraina koostöös ravimifirmadega ühiselt lahendust leida. Samas juhtis Politico tähelepanu asjaolule, et Kaška ei välistanud Ukraina sanktsioone ravimifirmade vastu.

"Pragu on suur debatt, et mis ulatuses on moraalne [ravimifirmadel] Vene turult lahkumine, kuna see on elu ja surma küsimus," kinnitas Kaška. "See on meie jaoks ka elu ja surma küsimus ning me toetame täiel määral võimalikku embargot Vene toodetele ja majandustegevusele Venemaal".

Politico rõhutab, et ravimitoodete sanktsioonidest kõrvale jätmine on tavapraktika. Iraani vastu suunatud sanktsioonidest on samuti ravimid välja jäetud. Samuti ei lisatud ravimeid ÜRO sanktsioonide hulka, mis kehtestati Iraagi vastu 1990ndatel.

Siiani on Ukraina oma ravimisanktsiooni seadust kasutanud ainult Ungari ettevõtte Gedeon Richter vastu. Politico toob esile, et selles otsuses võisid sisalduda ka poliitilised kaalutlused – Ungari peaminister Viktor Orban on siiani vältinud Venemaa kallaletungi hukka mõistmast. Gedeon Richteri jaoks oli Venemaa 2022. aastal USA järel tähtsuselt teine turg.

Ukraina valitsuse fookuses on ka Sloveenia ravimifirma Krka ja Berliinis tegutsev Chemie, mis on Itaalia Menarini grupi tütarettevõte. Menarini esindaja kinnitas Politicole, et Ukrainas ei müüda ravimeid, mis oleks toodetud Venemaal või Valgevenes ning ettevõtte olevat tema sõnul vabatahtlikult vähendanud enda seotust Vene turuga.

Politico toob esile, et uue seaduse osas pole mures mitte ainult Brüssel vaid ka Ukraina enda korruptsioonivastane amet, kes muretseb, et Ukraina ravimifirmad võivad hakata pististega mõjutama valitsusametnikke, et nad Euroopast pärit ravimifirmasid sanktsioonide alla paneks. See võimaldaks Ukraina ravimifirmadel Ukraina ravimiturul domineerida.