Eelmisel aastal hukkus Eesti liikluses 50 inimest, 1920 inimest sai vigastada. Kui liikluses hukkunute arv on veel üks viimaste aastate väiksemaid, siis liikluses viga saanute arv viimastel aastatel märgatavalt vähenenud ei ole.

Krooniliste liiklusrikkujate korrale kutsumiseks pakkus valitsuse liikluskomisjon juba kümmekond aastat tagasi välja veapunktisüsteemi loomise. Selle mõte oli vastavalt rikkumise ohtlikkusele jagada punkte ning kui inimene kogub piisava arvu punkte, saaks temalt juhtimisõiguse ära võtta.

Tallinna Tehnikaülikooli emeriitprofessori Dago Antovi sõnul on sarnane süsteem kasutusel enamikus Euroopa Liidu liikmesriikidest.

"Veapunktisüsteemi põhiline mõte oleks see, et hoida kogu aeg juhtidel seda mõtet kuklas, et mul on tegelikult kogu aeg see oht lähedal, ma ei tohi tekitada endale seda olukorda, kus ma võin kaotada juhtimisõiguse," lausus ta.

Majandusministeerium töötas sellise veapunktisüsteemi visiooni poolteist aastat tagasi ka välja. Valmis ka väljatöötamiskavatsus, mis plaaniti saata ministeeriumist välja laiemale kooskõlastusringile.

Enne seda käis toonane majandusminister, keskerakondlane Taavi Aas uue süsteemi üldiseid põhimõtteid aga Reformierakonna fraktsioonile tutvustamas.

"Käisime koos ekspertidega Reformierakonna fraktsioonis ja paraku see seal toetust ei leidnud. Niimoodi ta ongi paraku seisma jäänud," ütles Aas.

Reformierakondlase Kristen Michali sõnul pidi tollase koosoleku fookus olema üldse energiakriis, mitte liiklus. Ühtlasi ei olnud koalitsioonipartnerite suhted toona ka kõige paremad.

Michal lausus, et enne poliitilise heakskiidu küsimist oleks majandusministeerium pidanud saatma väljatöötamiskavatsuse majast välja kooskõlastusringile, et koguda uuele süsteemile laiemat tagasisidet.

"Küsimus on, et mis see süsteem on, millega hakatakse tööle. Keda see puudutab, millise mõjuga ja milliste tagajärgedega? Vähemalt praegu teadaolevalt peaks sellele veapunktisüsteemile liituma ju ka ulatuslik IT arendus, lisaks ka nõustajate süsteem. Tegelikult on see kõik ikkagi üsna mahukas ettevõtmine," ütles Michal.

Reformierakondlase sõnul on pall praegu majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi käes, kes peaks tekkinud küsimustele vastama.

"Enne kui need vastused ei ole saadud, ei saa eeldada ka, et rahvasaadikud selle pimesi heaks kiidavad," lausus ta.

Kooskõlastusringile vastuste saamiseks väljatöötamiskavatsus aga ei jõudnudki. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi veondus- ja liiklustalituse juht Margus Tähepõld ütles, et kuna koalitsioonipartnerid Keskerakond ja Reformierakond ei jõudnud kokkuleppele, siis ei saatnud ministeerium väljatöötamiskavatsust ka ministeeriumist välja.

"Kui Reformierakond oleks andnud selge signaali, et läheme sellega siis edasi ja vaatame, siis oleks minister selle vast allkirjastanud. Siis oleks see läinud ka kooskõlastusringile, kus kõik oleksid saanud seda kommenteerida ja vaadata, kas mõjud on piisavalt hinnatud ning kas see veapunktisüsteem väärib tegemist või mitte," ütles Tähepõld.

Nüüdseks on võimalik veapunktisüsteem jäänud ministeeriumis kalevi alla, olgugi, et keskerakondlase Taavi Aasa asemel on uus majandusminister sotsiaaldemokraat Riina Sikkut.

"See ei ole olnud poliitiline prioriteet ja ega sel valitsusel ei ole ka seda tegutsemisaega pikalt olnud. Arvestades, et kohe tulevad valimised, siis ei ole täna mõtet sellega mingeid suuri plaane pidada. Eks tuleb uus valitsus ja siis uuel valitsusel on võimalus see teema sahtlist välja tõsta," ütles Tähepõld.

ERR küsis ka teiste erakondade esindajatelt, kuidas nemad võimalikku veapunktisüsteemi kasutuselevõttu liikluses suhtuvad.

EKRE esindaja majanduskomisjonis Rene Kokk ütles, et erakond ei ole seisukohta kujundanud ning enne oleks vaja põhjalikke analüüse ja uuringuid.

Eesti 200 liikuvuse töörühma juht Pirko Konsa ütles, et nende jaoks ei ole see liiklusohutuses kõige tähtsam teema, kuid sellest hoolimata suhtutakse võimalikku veapunktisüsteemi positiivselt.

Sotsiaaldemokraatide esindaja majanduskomisjonis Kalvi Kõva ütles, et sotsid ei ole viimased poolteist aastat veapunktisüsteemi arutanud ning kui majandusministeerium midagi konkreetset välja pakub, siis nad ka arutavad.

Endine justiitsminister, isamaalane Raivo Aeg ütles, et isamaalaste seas on veapunktisüsteem saanud positiivset tagasikaja.