Rahvusvahelise energia võrdlusaluse Brenti toornafta hind langes kolmapäeval viis protsenti 78 dollarini barrelist. USA-s kaubeldava nafta WTI hind kukkus samal määral 73 dollarini.

Nafta hind kukkus ka teisipäeval üsna järsult – Brenti toornafta hind neli protsenti, WTI kukkus kolm protsenti.

Financial Times selgitab, et nafta hinna languse taga on kartus, et maailmamajanduse kasv aeglustub ning Hiinas nafta nõudlus langeb.

Sama ütles kolmapäeval ERR-ile Eesti Õliühingu tegevjuht Mart Raamat. Tema sõnul analüütikud aga ei tea, mida 2023. aasta lähemas või pikemas perspektiivis naftahindade ja seetõttu ka tanklas kütusehindade mõttes toob.

Circle K Eesti mootorikütuste hinnastamisjuht Indrek Sassi sõnul on lähikuudel tõenäoliselt maailmaturul näha suuri hinnakõikumisi. "Näha on, et turgudel puudub selge suund ning iga infokild nafta pakkumise ja nõudluse kohta jõuab reaktsioonina koheselt ka valmistoodete hindadesse."

Sassi märkis, et suurimateks hinda tõstvateks teguriteks on nafta laovarude langus USA-s ning teadmatus, milliseks kujuneb Euroopa diislikütuse turg peale Vene päritolu kütustele kehtestatud sanktsioonide jõustumist.