Praegune riigikogu koosseis tuleb veel kuueks nädalaks kokku

Riigikogu
Riigikogu Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Riigikogu 14. kooseisul on enne riigikogu valimisi veel kuus töönädalat. Riigikogu esimehe Jüri Ratase (KE) sõnul arutab riigikogu veel mitut olulise tähtsusega riiklikku küsimust ning debateerib ka erinevate eelnõude üle.

Ratas ütles ERR-ile, et istungid algavad 9. jaanuaril ja viimane korraline istungipäev on 23. veebruaril. "Täpselt päev enne vabariigi sünnipäeva ja siis juba Eesti inimesed valivad 5. märtsil XV riigikogu," sõnas ta.

Ratas märkis, et järele jäänud ajaga on kavas arutada mitut olulise tähtsusega riiklikku küsimust. "Näiteks sotsiaalkomisjoni poolt inimarengu aruanne, kindlasti oluliselt tähtis riiklik küsimus välispoliitika teemal, samuti eesti keele probleemkomisjon toob eesti keele küsimuse täiskogu saali. Ja ma arvan, et ka fraktsioonid on üsna aktiivsed viimase kuue nädala jooksul tõstatama riigikogu täiskogu saalis oluliselt tähtsaid riiklikke küsimusi," rääkis Ratas.

Riigikogu esimehe sõnul on hetkel teada, et vastavad soovid on sisse andnud nii Reformierakond kui ka Keskerakond.

Eelnõudena, mida riigikogu järgnevatel nädalatel arutab, tõstis Ratas esile sooduspensioneid käsitleva eelnõu ja sõjaolukorras kohtupidamist käsitleva eelnõu.

Ratase sõnul ei saa öelda, et suuri vaidlusi põhjustanud eelnõud on 2022. aastal kõik ära lahendatud. "Ma nii ei saa öelda. Kui me võtame näiteks riigikogu liikme Viktoria Ladõnskaja-Kubitsa, kes on paljude riigikogu liikmetega üle erinevate erakondade algatanud käibemaksumäära vähendamise vähiravimitele, siis minu teada sellele rohelist tuld hetkel veel valitsus ei ole näidanud, pigem on olnud kriitiline. Nii et need on teemad, kus poliitilised debatid komisjonides, fraktsioonides ja täiskogus on veel ees," lausus Ratas.

Valitsuskoalitsiooni esindav Reformierakonna fraktsiooni esimees Mart Võrklaev ütles, et suured poliitilised sammud on riigikogus koos eelarvega astutud, aga üht -teist olulist jõuab riigikogu koosseis veel ära teha küll.

"Näiteks elektrituru seaduse muutmine, millega kõrvaldatakse elektrivõrkudest fantoomliitujad, võimaldades uutel taastuvenergia võimsustel kiiremini turule pääseda. Samuti Kaitseväeteenistuse seaduse muutmine, millega ajateenijad saavad hüvitist eluasemelaenu intressidele teenistuses oldud aja jooksul,"

"Kõrgharidusseadus, millega täpsustatakse tasuta õppimise võimalusi, sooduspensionite saamise korda täpsustav seadus. Need on ainult mõned näited suurema mõjuga seadustest, menetluses on seadusi istungjärgu lõpukuudele omaselt veel üksjagu ja parlamendil tuleb teha tõsist tööd, et need samuti enne meie mandaadi lõppu seadusteks saaksid," loetles Võrklaev veel.

Toimetaja: Aleksander Krjukov

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: