Herem: Venemaa ründab meid siis, kui ta teab, et ei saa vastu näppe

Foto: Priit Mürk/ERR

Eesti on oma agressiivse idanaabri tõttu eesliiniriik ja seetõttu ei saa me passiivselt oodates loota, et Venemaa meid ei ründa, ütles kaitseväe juhataja kindralleitnant Martin Herem saates "Uudis+" vastuseks arvamustele, et kauge laskeulatusega relvastuse hankimisega ja liitlassõdurite siiatoomisega kutsub Eesti ise kurja karja.

"Me oleme eesliiniriik. Meil ei ole mingit varianti mängida tagalat. Meie nina on vastu agressiivset Venemaad ja meie saba on sellest napid 300 kilomeetrit eemal. See kõik jääb ühe agressiivse riigi ulatusse," lausus Herem.

Heremi hinnangul ei tasu loota, et kui Eesti kaitsevõimekusse ei investeeriks, jätaks idanaaber meid rahule.

"Arvamusi on erinevaid. Selle mõtte järgi võiksime Venemaa rünnaku ärahoidmiseks kogu kaitsekulude raha kokku hoida ja hoiduda igasugustest sõjalistest liitudest ja elada pisitasa. Paraku on see samasugune käitumine nagu koolikiusamise puhul, kus 1. septembrist käid mööda seinaääri kuni lõpetamiseni välja. Mina isiklikult arvan, et Venemaa ründab meid siis, kui ta teab, et ta vastu näppe ei saa," lausus kaitseväe juhataja.

Heremi sõnul ei tasu ka arvata, et kui Eesti hangib pikamaa õhutõrjesüsteemid, leiab Venemaa sellest lisapõhjuse, et meid rünnata.

"Pikamaasüsteemid tähendavad seda, et me saame rünnata näiteks lennuväljasid, millelt tulevad lennukid ja purustavad meie rahulike elanike kodusid. Kaugeleulatuvad süsteemid võimaldavad ka seda, et me (väed) ei pea olema vastase nina all, me võime olla keset Eestit ja tabada ükskõik millist sihtmärki Eesti piires. Neid süsteem on väga raske üles leida, ükskõik kui hea on sinu õhuluure," lausus ta.

Enne märtsikuiseid valimisi on erakonnad esitanud ka oma riigikaitseprogrammid ning eriti see osa, mis puudutab õhukaitse parendamist, on kohati emotsionaalne ning ei lähtu tegelikest vajadustest, ütles Herem.

"Küsimus on selles, millist õhutõrjet meil on vaja. Unustatakse ära, et õhutõrje algab seirest, siis on vaja juhtimist ja erinevaid õhutõrjevahendeid, kuni 762 kuulipildujani, millega on võib-olla kõige tõhusam mingeid droone alla lasta. Siis alles raskekuulipildujaid või õlalt lastavaid õhutõrjeraketisüsteeme, millega alla lasta droone või tiibrakette, ja alles siis keskmaa või pikamaa õhutõrjet. See kõik põhineb õhuseirel ja sidesüsteemil, mis on meil heal tasemel ja mida me oleme aastaid ehitanud," rääkis Herem.

Herem kirjutas kolmapäeval sotsiaalmeedias, et isegi siis, kui sõda Ukrainas lõppeb Venemaa kaotusega, jääb Venemaa Eestile ohtlikuks riigiks ja sellega tuleb Eesti riigikaitset planeerides arvestada.

NATO diviisi staap töötab

Saatejuht Arp Mülleri küsimusele, millal valmib Eestis NATO diviisi juhtimisstruktuur, vastas Herem, et see on valmis.

"Struktuur on valmis, suurusjärgus 60 inimest on sinna määrantud, valitsus on diviisi staabi põhimääruse ära kinnitanud. /.../ Jah, inimesed töötavad. Suur osa nendest inimestest tulevad erinevatest staapidest, sealhulgas kaitseväe peastaabist koos oma tööülesannetega. Täna diviisi staap juba töötab, tõepoolest," lausus Herem.

Toimetaja: Marko Tooming

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: