Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu on põhjalikult mõjutanud Rootsi välis- ja julgeolekupoliitikat. Kuigi Türgi ei ole veel Rootsi ja Soome NATO taotlust heaks kiitnud, astub Rootsi valitsus juba esimesi konkreetseid samme oma julgeolekupoliitika ümberkujundamisel.

Peaminister Ulf Kristersson tõi Sälenis toimunud kaitsekonverentsil kolm konkreetset näidet selle kohta, milleks Rootsi on NATO liikmena valmis. Esiteks – osalema NATO raketitõrjes, teiseks – Rootsi lennuvägi tuleb kaasata valmisolekusse Eesti, Läti ja Leedu õhuruumis ning kolmandaks – Rootsi lahinguüksused peavad olema valmis kaitsma Balti riike rünnaku korral.

Erakondadel seisavad aga ees vaidlused kaitse-eelarve suurendamises kahe protsendini SKT-st.  Nii otsustas ka parlament veebruaris vahetult pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse. Praegune 75 miljardi krooni (6,7 miljardi euro) suurune eelarve tõuseks 130 miljardile (11,6 miljardile eurole). Armee ülemjuhataja Michael Byden ütles aga, et selleni ei jõuta enne 2028. aastat.

Sotsiaaldemokraadid soovivad suurenevaid kaitsekulusid rahastada erakorralise erimaksuga, mille parempoolne valitsus tagasi lükkas.  

Järgmine samm on süvendatud koostöö Ameerika Ühendriikidega, see hõlmab USA sõjavarustuse ladustamist ja Ameerika sõdurite suuremat kohalolekut Rootsis. Kaitseminister rõhutas aga, et tegu pole USA baaside rajamisega Rootsi.

Rootsi kaitsevägi uurib hoolikalt sõda Ukrainas, et sellest õppida. Eelkõige seda, kuidas riik Venemaa rünnakuga toime tuleb. Edu saavutamisel on osutunud oluliseks mitte ainult sõdur lahingus, vaid ka tsiviilpool. Just seepärast taastabki valitsus pärast 12-aastast vaheaega tsiviilteenistuse. Seda kõike üldise totaalkaitse tugevdamiseks, ütles kaitseminister Pål Jonson. Eesmärk on, et aastaks 2030 oleks ajateenistuses 10 000 inimest.

Lisaks plaanitakse luua ka ka relvastamata ajateenistus. Rohkem töötajaid tahab valitsus ka kaitsesektorisse üldisemalt.

Tsiviilteenistuse puhul puudutab esimene samm tsiviilkohustuslasi omavalitsuste päästeteenistuses. See hõlmab umbes 3000 inimest. Ukraina kogemus näitab, et elanikkonna kaitsmisel on just hädaabiteenistused väga suure surve all. Edasi laieneb tsiviilteenistus teistesse sektoritesse. Tsiviilkohustuse ettevalmistamiseks on aega 1. märtsini.