Türgi kutsus neljapäeval välja Rootsi suursaadiku, kuna Stockholmis toimunud meeleavaldusel riputati jalgupidi üles nukk, mis kujutas Türgi presidenti Tayyip Erdogani. Türgi tühistas Rootsi parlamendi esimehe külaskäigu.

Türgi on Rootsi esindajat varemgi vaibale kutsutud ja nõudnud, et kurdidel ei tohi lasta Rootsis meelt avaldada.

Rootsi peaminister Ulf Kristersson tõdes mõni päev tagasi, et Türgi kinnitusel on Rootsi oma lubadused täitnud, aga nüüd nõuab Ankara asju, mida Rootsi ei saa või ei taha anda.

Soomlased küsivad üha häälekamalt, millal see NATO-sõlm lahti hargneb või kas üldse.

Välisminister Pekka Haavisto ei varjanud Yle saates A-Stuudio, et mõõt hakkab täis saama

"Kui me suviseks Vilniuse tippkohtumiseks NATO liikmed ei ole, siis tekib küsimus, kas NATO uksed ikka on lahti. Sest Soome ja Rootsi on NATO kriteeriumid täitnud," ütles Haavisto.

Soome välisminister kinnitas siiski, et töö käib, lisaks on Soomel ka kahepoolsed julgeolekukokkulepped nii Euroopa Liidu riikide kui näiteks Suurbritanniaga.
 

Soome parlamendi põhiseaduskomisjon otsustas neljapäeval, et Eduskunta võib NATO liikmeks astumise otsustada lihthäälteenamusega. Põhiseaduskomisjoni hinnangul ei ole tegemist nii suure volituste loovutamisega NATO-le, et oleks vaja parlamendi kahekolmandikulist toetust.

Komisjon leidis ka, et NATO-sse astumise võib heaks kiita juba enne seda, kui Türgi ja Ungari on Soome ja Rootsi vastuvõtmise ratifitseerinud.

Viimasel ajal on tekkinud aga Soomes arutelu selle üle, kas praegune parlamendikoosseis üldse peaks sellist otsust tegema, või tuleks see jätta valimistejärgsesse aega, kui Ungari ja Türgi selleks ajaks otsusele jõudnud ei ole.

Pidevalt käib ka arutelu selle üle, missugune peaks NATO kohalolek Soomes olema. MTV uudiste tellitud värske küsitlus näitas, et NATO baasi või NATO sõdurite kohalolekut soomlased pigem ei taha. 48 protsenti teatas, et on NATO alalise kohaloleku vastu, 39 protsenti ütles, et pooldaks seda.

Neljapäeval avalikustas ajaleht Helsingin Sanomat mõttekoja Atlantic Council raporti, mille kohaselt NATO kaitsevõime tugevneks, kui Soome paigutataks allianssi üksus, nii nagu on enamikus teistes idatiiva riikides.

"Rahvusvahelise lahingüksuse paigutamine Soome näitaks selgesti alliansi pühendumist viiendale artiklile ja annaks tugevalt heidutava signaali Venemaale," märgib dokument.

Raporti koostajate sõnul peaksid ka Soome ja Rootsi esindajad osalema teiste NATO idatiiva riikide, Eesti, Läti ja Leedu lahingüksustes. Mõttekoda soovitab Põhja-Euroopasse tekitada nii tugevad relvajõud, et Venemaal kaoks igasugune tahtmine seda rünnata.