30 aastat kirjakandja ametit pidanud Rõuge valla postikulleril Kadri Anieril tuleb lisakas kirjadele kohale viia ka tähitud pakid ja need pakid, mis lähevad pakiautomaati.

Kui tal kõik ajalehed Võru Omniva jaotuskeskuses on komplekteeritud ja pakid vastu võetud, ei ole muud, kui vorm selga ja autot kokku pakkima. Post peal, võib postiring alata.

Püssä küla Marjaku talu peremehe Väino Marjaku sõnul on postiljon talus sage külaline. "Pakke palju ei tule, aga ajalehti tuleb ikka igal nädalal," sõnas ta.

Seda, et esmaspäeval enam ajalehti ei saa, ei pea Marjak suureks probleemiks. "Interneti võimalus on, sellepärast ei ole veel maailma lõpp," ütles ta.

Edasi kulgeb Anieri tee tuisku ja lumesajusse mattunud kuppelmaastikul postkasti juurest postkasti juurde.

Rõuge vallas, kus Anier lehti laiali kannab, on üle 1500 lehetellija ja keskmiselt on tema igapäevases kandes umbes 350 lehte, mis on vaja postkastidesse viia. Ja kui vaadata Võrumaad tervikuna, siis seal on umbes 24 000 ajalehe- ja ajakirjatellijat. Omniva ütleb, et nemad lehetellijate vähenemist seal veel ei näe.

"Kui head lehetellijad, siinkandi inimesed on? On head tellijad, mul ei ole ükski maha läinud. "Lehetellijate arv on sama, mis on olnud kogu aeg," ütles Anier ja lisas, et esmaspäeviti tuleb pakke ikka edasi vedada.

"Praegu on tavapärane töö ikka edasi," ütles ta.

Tartus lehti laiali vedav Ekspress Posti lehekandja Juta Heinloo on seda tööd teinud üheksa aastat.

"Ma ütlen, et lehti on täpselt poole vähem. Üheksa aastaga läinud poole vähemaks," tõdes ta.

Lehetiir võtab Heinlool jalutades aega umbes poolteist tundi. Lehetiirule tuleb minna aga igal juhul, olgu õues tuisk või torm.

"Klient ootab lehte oma kohvitassi juurde. Teda ei huvita, mis ilm on õues. /.../ Möödunud aastal millalgi, kui lumi oli põlvini, siis ma ootasin, kuni tuleb traktor ja siis ma läksin traktori järel. Vaat siis ma tõesti õigeks ajaks ei jõudnud, sest üks asi on ise sumbata, aga käru ju ei vea, kui lumi on just värskelt sadanud," rääkis Heinloo.

Kirju Ekspress Post ei vea, see on Omniva jagu. Aastatega on Heinloo kärus ka reklaamlehti vähemaks jäänud.

Ülekaalus on tema sõnul Postimees. "Ja Õhtulehel on oma lugejaskond, see on niisugune välja kujunenud. Nemad teevad oma kampaaniat ja siis tuleb mõni juurde, aga üldiselt on ühed ja samad lugejad, ega siin lugejaid juurde niimoodi küll ei tule," rääkis Heinloo.

Heinloo sõnul kadus hulk lehetellijaid koroona-aastatega. Tellijate nappuse tõttu ei ilmu esmaspäeviti enam ühtegi paberlehte.

"Nüüd on meil juba ametlikult järgmisest esmaspäevast vaba päev. /.../ Eks ta naljakas ole, et nädal algab teisipäevaga aga," ütles Heinloo.

Selle töö miinuseks nimetab Heinloo kellakeeramist, mis mõjub tervisele, ent plusse on rohkem. Saab vara ärgata ning jalutada vaikses hommikuses linnas. Enamasti üksi.

"Nüüd on mul need sõbrad ära kadunud küll, aga teinekord inimesed peatavad küll, et ma ei jõua lehte tellida, aga las ma vaatan seda (surmakuulutuste) lehekülge sul," rääkis Heinloo.

Viimastel aastatel on paberajalehtede trükiarv olnud selges languses. Näiteks kui 2019. aasta lõpus trükiti Eesti Päevalehte 13 500 eksemplari, siis viimati detsembris oli tiraaž vaid 9400. Õhtulehe kuu keskmine trükiarv langes samal perioodil aga täpselt 9000 võrra.

Postimees oma tellijate andmeid sarnasel võrreldaval moel ei avalda. Selle aasta algul teatas Postimees, et nende paber- ja digiväljaannete tellijate koguarv on 118 000.

Ja kui vaadatagi viimase aja digitellimusi, siis on need olnud mõningaste kõikumistega siiski pigem pidevas tõusutrendis. Viimase 21 kuu juurdekasv kolmel suuremal ajalehekirjastusel on 34 383 digitellijat ning kasvutempo on viimasel aastal umbes 1000 uut digitellijat kuus.