Reformierakond asendaks riigihalduse ministri koha rohereformi ministriga

Reformierakonna valimisprogrammi rohereformi rubriigi all on kirjas, et kliimaseadus loob õigusliku raamistiku kliimaeesmärkide
täitmiseks, reguleerib riigi tegevusi valdkondade üleselt ja jaotab rohereformiga seotud kohustusi, eesmärke ja õigusi kõikidele sektoritele.

Reformierakond lubab luua ka riigihalduse ministri asemele rohereformi ministri koht.

"Rohereformiministri ülesanne on koordineerida, et iga ministeerium ning
nende haldusalas toimetavad asutused järgiksid kliimakriisi ajastul riiklikke
strateegiaid (Eesti 2035, Fit for 55 jt) ja arvudes mõõdetavaid eesmärke," selgitas Reformierakond.

"Kliimaseadus annab mandaadi rohereformi eest vastutavale ministrile. Seadusandlikule raamile lisandub koostöös erasektoriga rohereformi teekaart igale sektorile, mis kirjeldab tegevused, vastutajad ja rahastusallikad.
Iga eelarveinvesteering peab kaasa aitama kliimaneutraalsuse saavutamisele.
Töötame välja rohelise rahastamise ja eelarvestamise põhimõtted.
Iga eelarvekulutus peab toetama rohereformi," seisis programmis.

Keskerakond looks kliimaseaduse loomiseks kliimakogu

Ka Keskerakond lubab oma valimisprogrammis töötada välja kliimaseaduse, mis võtab fookusesse kogu roheleppe eesmärgi ning tegevused selle
saavutamiseks. "Kliimaseaduse loomiseks kutsume kokku kliimakogu, kuhu kaasame meie parimad eksperdid ja teadlased," seisab Keskerakonna programmis.

Keskerakonna eesmärk on kiirendada taastuvelektrienergiale üleminekut. "Eelisarendada tuule-, päikese- ja bioenergeetikat läbi tasakaalustatud ning tõhusa planeerimise ja arendamise protsessi. 2030. aastal toodetakse Eestis kogu omatarbimiseks minev elekter taastuvatest energiaallikatest," lubavad tsentristid.

Sotsid näevad kõrgete energiahindade leevendamise lahendusena toetusi

Kliimanõukogu loomist kliimaseaduse kõrvale lubab ka Sotsiaaldemokraatlik Erakond.

"Võtame vastu kliimaseaduse, mis seab selged eesmärgid ja annab seaduslikud raamid otsuste tegemiseks kõigile valitsemistasanditele ja sektoritele. Moodustame teadlastest koosneva alalise kliimanõukogu, mille ülesandeks on varustada valitsust värskeima teadusinfoga ning seirata kliimaeesmärkide saavutamiseks rakendatud meetmete piisavust," kirjutab erakond oma valimisprogrammis.

Sotsid lubavad tagada aastaks 2030 Eesti ülemineku taastuvenergiale. "Arendame välja meretuulepargid ja soosime päikeseenergia hajutatud väiketootmist," märgivad sotsid.

Lisaks lubab Sotsiaaldemokraatlik Erakond luua kodutarbijatele ja korteriühistutele elektritootjana tasuta liitumise võimaluse 30 kW
ulatuses.

"Maksame toetust liiga kõrgete elektrihindade leevendamiseks, peame vajalikuks nii perede, ettevõtete kui ka omavalitsuste toimetulekut. Koostöös omavalitsustega rakendame toetust ka puiduga kütjatele küttehinna stabiliseerimiseks. Töötame tehnoloogianeutraalselt välja Eesti energeetika pika kava, mis määrab juhitava ja juhitamatu elektritootmise kõige mõistlikuma osakaalu Eestile," on SDE valimisprogrammis.

Eesti 200 võtaks rohepöördeks laenu

Eesti 200 lubab luua nii kliimaseaduse kui ka selle eest vastutava kliima- ja energiaministri ametikoha.

"Kehtestame Eestis kliimaseaduse praeguse kliimapoliitika alase seadustiku korrastamiseks ja vananenud regulatsioonide ajakohastamiseks. Kliimaseadust on vaja, et iga Eestis tehtav otsus arvestaks keskkonnamõjuga, ei võimendaks kliimamuutust pikas perspektiivis ega kahjustaks meie majandust. Loome kliima- ja energiaministri ametikoha, kes vastutab kliimaseaduse täitmise ja rohepöörde elluviimise eest," kirjutab Eesti 200.

Eesti 200 lubab suunata kogu CO2 kvoodi tulud kliimamuutuste mõju vähendamisega seotud projektidesse, sh kõikvõimalike taastuvenergia projektide riskide maandamisse ja CO2 sidumisse.

Eesti 200 kirjutab oma valimisprogrammis, et võtaks rohe-eesmärkide elluviimiseks laenu. "Rohetegevuste toetusmeetmete finantseerimiseks emiteerime 2024. aastal Eesti riigi pikaajalise rohevõlakirja," seisab programmis.

VKG: ilma kliimaseaduseta tähendab rohepööre selgusetut ettevõtluskeskkonda

Viru Keemia Grupi juhatuse esimees Ahti Asmann kirjutas 2021. aastal ERR-is avaldatud arvamusloos, et Eesti vajab kliimaseadust, milles kokkulepitud õiguslikud piirid aitaks rohepöörde kontekstis ettevõtluskeskkonnas teha kalkuleeritud pikaajalisi otsuseid ja investeeringuid.

"Kliimaseadus peaks panema paika Eesti riigiülesed ja valdkonnapõhised kliimaeesmärgid, nende ajalise raami, seose teiste seaduste, Euroopa Liidu õiguse ja rahvusvaheliste lepingutega, kliimavaldkonna terminid, kliimaeesmärkide täitmiseks asjakohased ja proportsionaalsed isiku õiguste ja vabaduste piirangud, nende õigused ja kohustused ning õiguste ja kohustuste täitmise tagamiseks vajalikud normid. Vähem oluline pole aga seaduse loomise protsess, mille käigus teostatakse põhjalikud mõjuanalüüsid ja toimub sisuline arutelu Eesti valikute üle," kirjutas Asmann.