"Pühapäeva varahommikul lepiti kokku Euroopa Liidu heitkoguse ühikutega kauplemissüsteemi (ETS) uutes tingimustes ja sealjuures ka uues kauplemissüsteemis, mis on mõeldud transpordi ja soojatootmise kütustele (ETS2)," rääkis keskkonnaministeeriumi kliimaosakonna nõunik Banyasz.

Tema sõnul on kokkuleppe kõige olulisemad aspektid kasvuhoonegaaside kärpimise üldise eesmärgi suurendamine, mis tähendab, et ETS-i süsteemis olevate ühikute kogus väheneb senisest kiiremini. Sellega aga suureneb kaudselt surve ettevõtetele oma heidet vähendada.

Euroopa Parlamendi, Nõukogu ja Komisjoni esindajad leppisid kokku, et ETS-i alla kuuluvates majandussektorites peab heide 2030. aastaks vähenema 62 protsenti võrreldes 2005. aastaga, mis on isegi rohkem kui Komisjon oli ette pannud. Lisaks hakatakse senisest kiiremini vähendama tasuta kvootide mahtu nendel sektoritel, mis süsiniku piirimeetme alla lähevad, ning 2034. aastaks lõppevad need täies mahus. Samuti luuakse omaette süsinikuturg autokütustele ja hoonetesektorile, mis peavad samuti alates 2027. aastast süsinikukvoote ostma.

Banyasz ütles, et Eesti saavutas siin mehhanismi, mis hoiab ära süsinikuhinna kiire tõusu nagu juhtus 2021. aastal. "Pärast direktiivi jõustumist on sellistes olukordades võimalik kiiremini reageerida ja kui hind ületab lävendit, mille piirid toodi ka allapoole, siis lisatakse süsteemi automaatselt juurde ühikuid, mis tasakaalustaks nõudluse-pakkumise poolt. See oli kindlasti üks suur asi, mis hakkab ka Eesti ettevõtteid ja kaudselt ka tarbijaid mõjutama, et edaspidi on hinna prognoosimine lihtsam, et on võimalik arvestada sellega, et kui liiga järsud muutused toimuvad, et siis need tasandatakse ära," selgitas ta.

Varasemalt oli süsinikuhinna järsu tõusu pidurdamise mehhanism märksa aeglasem ja kohmakam ning nõudis iga kord eraldi kokkulepet ja otsust.

Autokütused süsinikukvoodi alla

Nädalavahetuse otsusega loodi ka uus süsinikukvootidega kauplemise süsteem transpordikütustele ja hoonete kütmiseks kasutatavatele kütustele.

"Süsteemi kohalduspunkt on kütuse tarnijatele ehk neil, kes kütust maale toovad. See on mõeldud eelkõige transpordis kasutatavate maagaasi, bensiini ja diislikütusele, kuid ka maagaasile ja vedelkütustele, mis lähevad hoonete kütmiseks," selgitas Banyasz.

Küsimuse kohta, kuidas leevendada selle meetme mõju tarbijatele, selgitas ekspert, selleks on kokku lepitud süsteemis stabiliseerimismehhanism, et kui süsinikuhind läheb üle 45 euro tonnist, siis tuuakse täiendavaid ühikuid turule, et hinnatõusu leevendada.

Teiselt tehti ka otsus mehhanismi rakendumist aasta võrra edasi lükata, kui on erakordselt kõrged energiahinnad nagu tänase energiakriisi olukorras. Kui see peaks kokkuleppe kohaselt rakenduma 2027. aastal, siis on võimalik see lükata 2028. aasta peale, märkis Banyasz.

"Ja see on ka kindlasti oluline element tarbijate vaatest, et uus kohustus ei tule järsku ega selles keerulises olukorras, vaid mõnevõrra hiljem, et on võimalik ka kohaneda," märkis ta. Samuti saavad kütusetarnijad otsida võimalusi taastuvate energiaallikate osakaalu suurendamiseks oma portfellis, et niimoodi kvootide mõju leevendada.

Laevandus peab hakkama maksma süsinikuheitme eest

Kolmas suur muutus puudutab laevatransporti, millele samuti laiendatakse heitkaubanduse süsteemi. Alates 2024. aastast kuni 2026. aastani toimub üleminek ja alates 2026. aastast rakendub ühikute ostmise kohustus täielikult laevandusettevõtetele.

"Eestis tähendab see eelkõige Eesti ja Soome Rootsi vahel sõitvaid suuri praame, mandri ja saarte vahelist liiklust see ei puuduta," ütles Banyasz.

"Varasemalt pidid laevaoperaatorid seirama oma heidet, aga nüüd siis peavad nad täiendavalt ka vastavalt oma heitele ostma turult CO2 ühikuid. See on suur muutus, mis mõjutab üldisemalt kogu süsteemi toimimist," tõdes ta.

Kuna Tallinki laevad juba sõidavad gaasiga, mille süsinikuheide on väiksem kui vedelkütustel, siis neil on eelis rasket kütteõli kasutavate laevade ees, nende kohustus on palju väiksem, tõdes ekspert.

Eesti põlevkivitööstuste plaanid toota põlevkiviõli, mis on toormeks laevakütustele, peaks Euroopa Liidu skeemist suuresti välja jääma, kuna neid hakatakse müüma maailmaturule, ütles Banyasz.

"Maailmas on kindlasti lähiajal laevakütuste järele suur nõudlus, kuid eks ka globaalselt vajatakse täiendavaid meetmeid, et heidet vähendada. Üks seisukoht on, et tegelikult need meetmed peaksid olema globaalsed ja üks kokkuleppe osa oli, et Euroopa Komisjon peab pärast ülemaailmse sarnase süsteemi loomist üle vaatama Euroopa Liidu sätted ja siis vastavalt ajakohastama meetmed, et ettevõtetel ei oleks topeltkoormust ja halduskoormus oleks minimaalne," selgitas keskkonnaministeeriumi nõunik.

Küll aga saavutasid Eesti ja Soome erisuse jäälõhkujatele, lisas Banyasz: "Mis oli suuresti Eesti ja Soome koostöö tulemus, oli jääklassiga laevadele tehtud erisus. Seal on vaja natuke vähem osta turult ühikuid oma heite kompenseerimiseks kui teistel laevadel. Seda just arvestades meie geograafilist asukohta."

Süsinikutollid tulevad

Samuti otsustati nädalavahetusel saavutatud kokkuleppega kehtestada süsiniku piirimeede ehk niinimetatud süsinikutoll, mille abil tasakaalustada Euroopa Liidu väliste riikide toodangu hinda, kui nende tootmisel ei ole CO2 eest makstud.

"See hakkab kehtima tsemenditööstusele, terase-, alumiiniumi-, väetiste tootmisele, elektrienergia tootmisele. Nendes sektorites hakkab kehtima tollimeede, kus mujalt imporditud kaubal tuleb hakata samamoodi tasuma seda CO2 tasu, mis siis Euroopa Liidus tegutsevatel ettevõtetel on," selgitas Banyasz.

Üleminek toimub siiski sujuvalt ning tasuta ühikuid, mida täna saab enamus ettevõtteid, välja arvatud elektritootjad, hakatakse järk-järgult vähendama üheksa aasta jooksul ning aastaks 2034 nendes sektorites tasuta ühikuid enam ei eraldata. Sealt edasi peaks süsinikutollid tasakaalustama selle, et Euroopa Liidu tootjad ei oleks kehvemas seisus võrreldes ülejäänud maailma tootjatega.  

Leevendused elanikele ja investeerimisvõimalused firmadele

Süsinikukaubanduse laiendamisega uutele sektoritele kaasnevad siiski ka mitmed leevendusmeetmed ja uued rahastamisvõimalused, mis peaks aitama kergendada üleminekut, rõhutas Banyasz.

"Kindlasti on oluline ära tuua, et koos selle otsusega tehti ka päris suured otsused erinevate rahastuse ja investeeringute võimaluste kohta. Suurendati näiteks moderniseerimisfondi mahukust - Eesti saab selle vahendeid kasutada oma energiasüsteemide moderniseerimiseks ja samamoodi innovatsioonifond, mis siis mõeldud ettevõtetele, kes tahavad siis uudseid puhtaid tehnoloogiaid turule tuua," rääkis Banyasz.

"Samuti tuleb kauplemissüsteemidest tekkinud tulu edaspidi siis saja protsendi ulatuses kasutada nendesamade kliima- ja energiapoliitika eesmärkide täitmiseks, ehk et liikmesriikidel on siis palju rohkem vahendeid, et tegelikult nende muutustega toime tulla ja võtta meetmeid, et oma heidet vähendada ja rohelisemale ettevõtlusele üle minna," lisas ta.

"Ja uue süsteemiga on seotud ka sotsiaalne kliimafond, mis loodi samamoodi selleks, et kaitsta lõpptarbijaid ehk siis nii-öelda tavalisi inimesi kui ka mikroettevõtteid. Neile on võimalik riikidel kehtestada eraldi meetmeid selleks, et negatiivseid mõjusid leevendada," lisas Banyasz.

ELF: saavutatud kokkulepe ei taga Pariisi kliimaleppe täitmist

Eestimaa Looduse Fondi (ELF) kliimaeksperdi Piret Väinsalu hinnangul ei taga nädalavahetuse saavutatud ETS-i kokkulepe siiski Pariisi kliimaleppes seatud eesmärkide elluviimist.

"Triloogidel saavutatud kokkulepe EL-i heitkogustega kauplemise süsteemi osas ei ole kaugeltki piisav, et tagada Pariisi kliimaleppe täitmine ja hoida globaalne soojenemine 1,5 kraadi piires," ütles Väinsalu esmaspäeval ERR-ile. Ta tõi välja kaks fondi hinnangul kõige olulisemat puudujääki.

"Esiteks on kokkulepe väheambitsioonikas - plaan heidet vähendada 62 protsenti aastaks 2030 võrreldes 2005. aastaga ei ole piisav. EL-i panus peaks olema vähemalt 70 protsenti, mis oleks ka õiglane, sest arvestaks mh ajaloolist heidet, süsinikujalajälge ühe inimese kohta ja EL-i võimekust. Arvestades praegusi ELi ja Eesti suuri investeeringuid taastuvenergiasse ja fossiilkütustest loobumisse, siis seda enam võiks olla kõrgem eesmärk tehtav ja ka meile endale kasulik," märkis ta.

"Teiseks on vastuvõetamatu tasuta lubatud heitkoguse ühikute (kvootide) võimaldamine suurtele saastajatele kuni aastani 2034. Eesti mõttes tähendab see sadu miljoneid eurosid kingitusena põlevkiviõlitööstusele. Need kingitud eurod jäävad saamata riikidel, ka Eestil, kel oleks võimalus muidu selles mahus kvoote enampakkumisturul müüa ning selle abil toetada rohepööret," ütles Väinsalu.

Tema hinnangul töötab kliimaeesmärkide saavutamiseks loodud süsteem hoopis vastupidiselt ning pakub kliimamuutust süvendavatele tööstusele häid väljavaateid tulevikuks.

"Näiteks on uus Enefit õlitehas oma äriplaanis arvestanud tasuta ühikutega aastani 2030, kuid EL-i kokkuleppe kohaselt on võimalik ühikuid saada nüüd isegi kuni aastani 2034," tõi Väinsalu välja.

"Positiivse poole pealt saab välja tuua nõude, et riigid peavad suunama kogu kvoodimüügist saadud tulu kliimategevustesse. Eestis saab selle abil näiteks rahastada majade soojustamist, säästliku transpordi või taastuvenergia edendamist. Mida kõrgem on kvoodi hind, seda parem riigile, sest siis tuleb ka tulusid riigikassasse rohepöörde rahastamiseks rohkem," ütles Eestimaa Looduse Fondi esindaja. "Üksikisikute vaatest on täiendusena kasulik ka sotsiaalse kliimafondi loomine, mis annab energia ja transpordi vaatest haavatavatele inimestele võimaluse paremale järjele saada," lisas ta.