Tammiste rääkis Egiptuses toimuvast kliimakohtumisest COP-27 ja ütles, et Egiptus eesistujana on öelnud, et nad tahaks, et seekordne kliimakohtumine oleks juba ellurakendamise kohtumine. "Ehk rääkida sellest, kuidas tõmmata järele selles mahajäämuses, võttes aluseks selle, kus me olema peame ja mis on tegelikkus emissioonide mõttes," ütles Tammiste.

"Teiseks vaadata üle Pariisis tehtud kliimarahastamise lubadused, kus räägiti saja miljardi ulatuses iga-aastastest investeeringutest. Ka seal on mahajäämus - kuidas see katta? Ja kolmas pool. Vaadates otsa kõikidele kliimakatastroofidele, mida me sel aastal oleme näinud, kõik see keskkonnakahjude hüvitamine. See on kolmas oluline teema," lausus ta.

Saatejuht Johannes Tralla küsis, mis juhtub kui kokkulepet ei saavutata.

Tammiste viitas eelmisel nädalal avaldatud ÜRO keskkonnaprogrammi iga-aastasele hinnangule, mille järgi tänased lubadused ja plaanid viivad meid pigem 2,4 või 2,8 kraadise soojenemise kursil.

"See, mis me sel aastal nägime Euroopas - 500 aasta suurim põud - on ainult mahe treiler. 2,5 kraadi soojenemist toob kaasa järjest kasvavad negatiivsed mõjud, mis ei jäta puudutamata ühtegi riiki, ühtegi piirkonda, ühtegi eluvaldkonda. Me räägime häiringutest toidutootmises, elatavatest piirkondadest, migratsiooni mõjudest, sellest, millistele loodusressurssidele on ligipääs," rääkis Tammiste.

Samas ütles Tammiste, et ta on tuleviku kliimapoliitika suhtes optimistlik. "Üheltpoolt ma lihtsalt näen, et elu ise sunnib tegutsema. Sõda Ukrainas oli väga suur äratuskell paljude jaoks. Arusaam paljude jaoks, et taastuvenergia kohaliku tootmisvõimekusega on võimalik tagada energiasõltumatus, vähendada geopoliitilist haavatavust ja riske. Ma arvan, et sellest on Euroopas väga hästi aru saadud ja õpitud ka mujal," lausus Tammiste.

"Ja teiseltpoolt, mis on kõige olulisem, on see, et viimase kümne aasta areng on ikkagi see, et taastuvenergia tootmistehnoloogiad on väga konkurentsivõimelised. Rahvusvaheline energiaagentuur oma viimases raportis ütles, et paljudes maailma regioonides kõige soodsam viis on kas päike või tuul. Ja ka Oxfordi ülikooli uuring ütles, et kui puhtale energiale üle minna, on sääst aastani 2050 globaalselt võimalik üle kümne triljoni," ütles ta.

Tammiste hinnangul on kätte jõudnud radikaalne muutuste hetk ja peagi on ees fossiilkütuste kasutamise kukkumine.

Ta rääkis, et on keskkonnateemadega tegelenud Eestis 15 aastat ja selle aja jooksul on toimunud ühiskonnas oluline muutus just väärtuste põhiselt. Tema sõnul on näha, et muutusi otsivad nii kohalikud omavalitsused, ettevõtjad kui ka eraisikud ning tekkinud on palju tugevam surve poliitikutele ja otsustajatele.

Tammiste ütles, et Eestis visatakse ära toitu aastas üle 100 miljoni euro eest. "Süsiniku jalajälg sama koguse toidu tootmiseks on ca 500 000 tonni CO2. Eesti heitmed on viimastel aastatel olnud kuskil 12 miljoni tonni juures. Samamoodi tekstiil, elektroonika," tõi Tammiste näite.

"Meie elukvaliteet ei kuku karvavõrdki kui me kõigepealt hakkame vähendama seda raiskamist. Järgmine samm võib olla tarbimise veel allapoole toomine ja seejärel ringmajanduse lahendused," lausus Tammiste.

Rääkides nii elektriautode kui ka näiteks tuulikute valmistamiseks vajalike materjalide kasutamisest tõdes Tammiste, et need nõuavad suuri ressursse, ent pikas perspektiivis tasuvad end ära, sest fossiilkütused on lihtsalt kordades hullema keskkonnamõjuga.