Kui Harkivi, Sumõ, Tšernihivi ja teiste Ukraina linnade elanikke tabas Venemaa mürsurahe, hakkasid Eesti poliitikud rääkima, kui oluline on varjumine. Varjumise teooriat oli riigikantselei varemgi uurinud. Esimesed tegevused läksid käima möödunud aastal ning suuremaid samme lootsid elanikkonnakaitse eest vastutavad ametnikud järgmistest aastatest.

"Varjumise lisataotlus kokku oli 198 miljonit eurot nelja aasta peale," tutvustas siseministeeriumi sisekaitse ja kriisivalmiduse osakonna juhataja Priit Laaniste suvel valitsenud ootusi. Selle rahaga suudetaks luua esmane varjumisvõimekus enam kui pooltele Eesti inimestele.

Üsna kiiresti pärast seda, kui Venemaa Ukrainat ründas, hakkas päästeamet otsima avalikke varjumiskohti, mis oleks kergesti ligipääsetavad, kuhu mahuks piisavalt inimesi ja mis pakuks õhus lendavate kildude eest kiiret kaitset. 180 niisugust varjumiskohta on tänaseks oranži kleebisega märgistatud ning see töö läheb edasi.

"Hetkel on avalikud varjumiskohad oma seisukohalt täpselt sellised, nagu nad on," ütles Laaniste, kelle sõnul tuleks neid kindlasti kohendada. Päästeameti varjumisnõunik Sten-Patrick Kreek lisas, et kõigis avalikes varjumiskohtades peaks olema tagatud vähemalt õhuvahetus.

"Hinnanguliselt oleks iga varjumiskoha kohandamise kulud umbes 100 000 eurot," jätkas Laaniste, kelle sõnul peaks Eestis olema umbes 280 avalikku varjumiskohta. Kui tahta, et neil kõigil oleks muu hulgas veevarustus ja ventilatsioon, nõuab see kokku 28 miljonit eurot.

2400 keldrit korda ja punkrid uuselamupiirkondadesse

Lisaks avalike varjumiskohtade otsimisele julgustab päästeamet inimesi, et need oma isiklikud varjumisvõimalused üle vaataks. Äsja lõppes taotluste vastuvõtmine korteriühistutelt, kes soovivad oma keldrid korda teha.

Pilootprojekti raames jagatakse ühistutele 1,2 miljonit eurot. "Nelja aasta peale tuleks korteriühistutele jagada toetust 94 miljoni euro ulatuses," ütles Laaniste, kelle sõnul saaks niimoodi varjumiskoha 2400 korterelamut. "Ja sellega me saaks luua esmased varjumistingimused umbes 400 000 inimesele," lisas Laaniste.

Kolmanda suure töö peaks tema sõnul ette võtma eramajade, eelkõige uuselamute piirkondades, kus keldreid üldjuhul pole. "Sellistesse piirkondadesse tuleks luua täiendavad varjumiskohad. Need oleks sellised väiksemad betoonehitised. Neid on näha näiteks Iisraeli tänavapildis," rääkis Laaniste.

Ta selgitas, et Iisrael on taolistele hoonetele reeglina ka rahuaegse funktsiooni andnud. Nii näiteks võib varjumiskohta bussiootepaviljonina kasutada. Tegu oleks maapealse ilma akendeta ehitisega, mis pakuks kaitset lenduvate kildude eest.

"Otsetabamuse korral ta kaitset ei paku, aga kui mürsk kukub mõnekümne meetri kaugusele, siis jäävad hoones olevad inimesed suure tõenäosusega ellu," rääkis Laaniste.

Üks niisugune hoone mahutaks tüüpprojekti järgi kuni 30 inimest. "Ja arvestuslikult me hindasime, et selliseid oleks vaja rajada 540 tükki nelja aasta jooksul. Kokku 73 miljoni euro eest. Ühe punkri hind oleks 115 000 eurot," lisas Laaniste.

Mõned miljonid kuluks ka kogu selle töö administreerimisele ja koolitustele, et inimesed teaks, kuidas ja kuhu häda korral varju minna.

Varjumine sai 0 eurot

Kui praegu katab esmane varjumisvõimekus kümme protsenti elanikkonnast, siis siseministeerium soovib selle viia poolte Eesti elanikeni. Selle plaaniga mindi paar kuud tagasi eelarvekõnelustele. "Varjumisteema kahjuks lisaraha ei saanud," tõdes Laaniste.

Ehk 198 miljonist varjumiseks küsitud eurost leidsid valitsuskoalitsiooni poliitikud täpselt null eurot. Elanikkonnakaitse valdkond kokku sai nelja aasta peale siiski 112 miljonit eurot. Siseministeeriumile läks 35 miljonit, kuid selle toel tuleb jätkata juba varem alustatud tegevustega.

"Raha läheb näiteks selleks, et hoida üleval ohusireenide süsteemi, mida praegu paigaldatakse. Me oleme soetanud juurde varusid, mida tuleb kuskil ladustada. Me soetame juurde erinevaid sõidukeid, mida tuleb hooldada," loetles Laaniste, kelle sõnul kulub raha ka teavitustööks – inimestele tuleb endiselt selgitada, kuidas end kriisideks paremini valmis seada. Kusjuures samast potist peab Laaniste sõnul jaguma ka jõustruktuuride tugevdamiseks.

Korterelamute toetusvoor oli populaarne

Odavamate ja kiiremate asjadega minnakse siiski edasi. Ehk endiselt otsitakse kohti, mida märkida avalikeks varjumiskohtadeks. Ühtlasi arutatakse siseministeeriumis, kas võtta raha mõne muu tegevuse arvelt ja teha tuleval aastal umbes sama suur kortermajade toetusmeede kui tänavu.

"Aga seda me otsustame täpsemalt siis, kui me saame teada selle aasta pilootprojekti tulemused," rääkis Laaniste.

"Me saime sel sügisel üle Eesti kokku 55 avaldust kogumahust umbes 2,3 miljonit eurot. Hetkel me töötame saadetud dokumente läbi ja selle, kui paljud kokku kvalifitseeruvad, saame teada kuu lõpus," rääkis päästeameti varjumisnõunik Sten-Patrick Kreek.

Kreek märkis, et tõenäoliselt ei jaotata toetusmeetmeks antud 1,2 miljonit eurot kõigi taotlejate vahel laiali – pigem on tema sõnul oluline, et ühistud, mis toetust saavad, oma keldrid põhjalikult korda teeks.

Raha sai muu hulgas küsida põrandate ehitamiseks ja sissepääsude parandamiseks, aga ka lagede toetusmaterjalide, tulekustutusvahendite ja generaatorite soetamiseks. Sten-Patrick Kreek kinnitas, et isegi kui varjumisvaldkond lisaraha ei saa, nõustab päästeamet ka edaspidi korteriühistuid, kes ise oma keldrid üle soovivad vaadata.

"Varjumiskohtade kirjeldamisel toetusime lisaks TalTechi analüüsile ka Soome ja Rootsi praktikatele, meie enda varingupääste teadmistele ja Ukraina kogemustele," rääkis Kreek.

Peagi nõutakse varjumiskohta suurematelt uusehitistelt

Juba mõnda aega on siseministeerium ja päästeamet arutanud, kuidas varjumiskohale mõeldud nõuded ametlikku õigusakti seada. Selleks tarvilik määrus peaks tulema koos seaduseelnõuga, mis seab kohustuse suuremate uute hoonete juurde varjumiskoht luua.

Priit Laaniste sõnul võtab ministeerium eeskuju Soome regulatsioonist. "Ja Soomes on see ehitise ruutmeetrite pind, kust alates tuleb hakata varjumiskohti looma, 1200 ruutmeetrit," lisas Laaniste.

Suvel, kui siseministeerium eelnõu esimest korda tutvustas, puudutas see ka olemasolevaid hooneid. Neile pidanuks varjumisvõimaluse looma ulatusliku rekonstrueerimise korral.

"Aga me lõpuks leidsime, et esiteks on see tõenäoliselt väga raskesti teostatav ja teiseks on seda ka väga raske tagada," selgitas Laaniste, kelle sõnul piisaks sellest, kui hoonet etapi kaupa renoveerida ning juba ei oleks tegu ulatusliku rekonstrueerimisega.