"Põhiseaduse järgi tuleb enamik kliimaneutraalsust puudutavatest otsustest teha seadustes. Kui on vaja kehtestada reeglid või piirangud, mis puudutavad ettevõtlust, tuleb seda teha seaduses. Kui on vajalikud piirangud kellegi omandi suhtes, saab seda otsustada üksnes seadusega. Kui soovitakse kehtestada koormisi või makse, tähendab see seaduse kehtestamist. Kui riigikogu peab vajalikuks muuta inimeste kaasarääkimise tingimusi, saab sedagi otsustada ainult seadusega," märkis Madise riigikogule esitatud ettekandes.

Õiguskantsleri sõnul on osaga muudatustest juba tänavu väga kiire, kui riik ei soovi võetud kohustuste täitmisest loobuda või hüvitisi maksta.

Madise sõnul on üks mõeldav tee probleemi lahendamiseks erakondade valimisplatvormides välja pakutud kliimaseadus.

Oluline on, et eraisikute õigused ja kohustused saaksid konkreetselt paika nii kaevandamise, energeetika, transpordi, ehituse, elamumajanduse, jäätmekäitluse kui tööstuse alal. "Seejuures tuleb igaks ümberkorralduseks anda vajalik aeg, see on valdkonniti erinev," ütles õiguskantsler.

Õiguskantsleri analüüsi järgi on Eesti viimastel aastatel arengukavades ja strateegiates seadnud eesmärgiks nii kasvuhoonegaaside olulise vähendamise kui ka kliimaneutraalsuse saavutamise aastaks 2050, kuid riigil ei ole praegu teada, mida täpselt on vaja teha võetud kohustuste täitmiseks.

"Seadustes, milles reguleeritakse eluvaldkondi, millest sõltub kliimaneutraalsuse saavutamine, ei ole selgeid norme, kes peab ning mida ja mis ajaks tegema või millest hoiduma. Üldised normid selleks ei sobi, sest ükski ametnik ei saa asuda riigikogu asemel põhiõiguste piiramise aluseid määrama," ütles õiguskantsler.

Madise sõnul peab kliimaneutraalsusega seotud küsimusi reguleerima nii selleks, et anda kõigile seotud tegevusvaldkondadel kindlus kehtivate reeglite kohta, kui ka selleks, et negatiivse keskkonnamõjuga valdkondades tegutsejad oskaksid arvestada, kui kaua on võimalik valdkonnas jätkata.

"Kui aastaks 2030 tuleb mingi tegevus lõpetada, eeldab see suuremahulisi ümberkorraldusi kogu valdkonnas. Ettevõtete juhtidel tuleb leida viis tegevus lõpetada ning töötajatel tuleb otsida endale uus töö, ent aega on vaja ka ümberõppeks. Kui leidub investor, kes soovib senise tegevuse asemel panustada muud liiki tööstusesse, võtab uue tegevussuuna leidmine ja selle toimimiseks ettevalmistuste tegemine aega. Vaja on äriplaani, planeeringuid, ehituslube, keskkonnalube, tuleb leida investorid ning vaja on leida ja koolitada ka töötajaid," märkis Madise.

Madise sõnul on riigikogu otsustada, kas teha seda uue seadusega või valdkonnaseadustes. Siiski märkis ta, et õigusloometehniliselt võib eri valdkondade reeglite arutamine ja vastuvõtmine eraldi seadustes eraisikute huve paremini kaitsta.