Kaitseminister Hanno Pevkuri esitatud ettepanek sõjaliseks abiks Ukrainale sisaldab kaudtule- ja tankitõrjerelvi ning ka laskemoona kokku 113 miljoni euro väärtuses. Eesti sõjaline abi Ukrainale suureneb sellega 370 miljoni euroni ehk veidi enam kui ühe protsendini Eesti sisemajanduse kogutoodangust, teatas valitsuse pressiteenistus.

Sõjalise abi pakett koosneb sel korral haubitsatest, laskemoonast, suurtükiväeüksuste toetusmasinatest ja granaadiheitjatest.  

ERR-i andmeil annab Eesti kümneid 155-millimeetriseid ja 122-millimeetriseid haubitsaid, tuhandeid mürske ja veokeid nende tarvis, üle saja tankitõrjerelva Carl-Gustav ning üle tuhande ühiku laskemoona nendele.

Ehkki neljapäevase otsusega eraldatav abi võetakse osaliselt juba Eesti enda kasutuses olevatest varudest, kinnitas valitsus oma pressiteates, Eesti kaitsevõimet see ei vähenda, kuna annetatud suurtükkide lahinguvalmiduse puudujääk taastatakse lähiajal täies mahus. Käimas on planeeritud üleminek Lõuna-Koreast ostetavatele liikursuurtükkidele K9 ja lisaks tugevdab Eesti kaitset liitlaste kohalolek, sealhulgas hiljuti lisandunud USA mobiilsed raketilaskeseadeldised HIMARS, teatas valitsus.

"Eestlased teavad oma valusast ajaloost, mis juhtub, kui kurjus võidab ja suur riik neelab väikesed. Kui langeb Ukraina, on ohus vabadus ka mujal maailmas. Aidates Ukrainal kaitsta oma iseseisvust, kaitseme kõikide riikide, ka Eesti õigust vabadusele ja demokraatiale," ütles peaminister Kaja Kallas pressiteate vahendusel.

"Seega on möödapääsmatult vajalik jätkata Ukrainale sõjalise abi andmist. Tänase valitsuse otsusega saadame Ukrainale relvastust, mida nad praegu kõige enam vajavad. Ukraina on seda abi ise Eestilt palunud, vajadust just selle konkreetse relvastus järgi rõhutas viimati ka Ukraina president Volodõmõr Zelenski meie hiljutisel Ühendekspeditsiooniväe JEF liidrite kohtumisel Riias," märkis Kallas.

Peaminister lisas, et ukrainlased on olnud väga kiired õppijad uute relvasüsteemide käiku laskmises. "Ukraina riik ja rahvas on suutnud meie senist sõjalist abi väga oskuslikult kasutada. Me kõik soovime sõja lõppemist, aga Venemaa on saatnud selge signaali, et plaanib oma vallutussõda jätkata. Seetõttu peab vaba maailm jätkama Ukrainale relvaabi andmist ning tegema seda senisest veel kiiremini ja palju suuremas ulatuses," märkis ta.

Kallas julgustas ka teisi riike Ukrainale relvaabi saatma: "Kõigil riikidel tuleb läbi vaadata oma varud ning seista selle eest, et tööstused suudaksid toota rohkem ja kiiremini. Venemaa sõjal Ukraina vastu on hind – hind, mida meie maksame eurodes, ukrainlased aga oma eludega."

Kaitseminister Pevkur rõhutas Ukraina suurt vajadust raskerelvastuse järele. "Ukraina vajab raskerelvastust, et hoida initsiatiivi ja seista vastu Venemaale, kes teeb hetkel ettevalmistusi oma sõjalise jõu taastamiseks. Raskeimad lahingud seisavad alles ees. Meie ja liitlaste abil on otsene mõju Ukraina sõdurite võitlusvõimele ning seda hinnatakse Ukrainas kõrgelt. Seetõttu on oluline näidata eeskuju ja motiveerida ka teisi liitlasi abi andma," ütles Pevkur.

Neljapäeval toimub Tapal eel-Ramstein

Neljapäeval toimub Tapal Ukrainat toetavate riikide kaitseministrite kohtumine, millel arutatakse edasise sõjalise abi andmist Venemaa agressiooni tõrjuvale riigile. Kohtumisel osaleb teiste hulgas ka Briti kaitseminister Ben Wallace ning Poola, Läti ja Leedu kaitseminister. Madalamal tasemel esindajad saadavad kohtumisele Taani, Prantsusmaa, Saksamaa, Hispaania, Slovakkia, Kanada, Holland, Norra, Rootsi, Itaalia ja Tšehhi.

Tegemist on Ukraina toetavate riikide koordinatsioonikohtumisega enne reedel Saksamaal USA õhujõudude baasis Ramsteinis toimuva kaitseministrite kohtumisega, kus 50 riigi esindajad arutavad täiendava abi andmist ning eeldatavalt avalikustavad oma järgmise abipaketid.

ERR teeb kohtumise järel toimuvast pressikonverentsist otseülekande.

Zelenski tänas Eestit

Eesti otsust jõudis juba tervitada Ukraina president Zelenski, kes kirjutas sostiaalmeedias, et on peaminister Kallasele sügavalt tänulik.

"Eesti näitab oma tegudega tõelist toetust Ukrainale agressori tõrjumisel. Me hindame seda, see on investeering meie ühisesse võitu," kirjutas Zelenski.

Deeply grateful to PM @kajakallas for their biggest military defense aid package announced today, including howitzers, grenade launchers & ammunition.
showed in deed its genuine support for in fighting the aggressor. We value it.
It is investment into our common victory!

— Володимир Зеленський (@ZelenskyyUa) January 19, 2023

Eesti senine relvaabi maksab 257 miljonit

Varem on Eesti andnud Ukrainale näiteks Javelini tankitõrje raketisüsteemi rakette, haubitsaid, tankitõrjemiine, tankitõrjegranaadiheitjaid, miinipildujaid, sõidukeid, sidetehnikat, meditsiinitarvikuid, isikukaitsevahendeid nagu kiivrid ja kuivtoidupakke.

Kokku moodustab Eesti varasem relvaabi 257 miljonit eurot.

Sellele lisaks on Eesti koostöös Saksamaaga annetanud Ukrainale kaks välihaiglat ja meditsiinitarbeid väärtuses ligi 15 miljonit eurot. Kolmanda välihaigla annetab Eesti Ukrainale koostöös Hollandi ja Norraga, mis toetasid projekti 7,8 miljoni euroga.

Eesti taotleb varustuse taastamiseks vahendeid Euroopa Rahurahastust. Seni on Eesti saanud EL-i eelarvest finantseeritavast rahurahastust 156 miljonit eurot oma varude taastamiseks, kuid oodata on uusi võimalikke rahastusotsuseid.