Kallas ütles valitsuse pressikonverentsil, et tal on Nursipaluga seoses Eesti rahvale kolm sõnumit.

"Esiteks. Eesti riik ei mängi Nursipalus sõda, vaid me valmistume sõjaks. Ja me teeme seda selle jaoks, et seda sõda kunagi siia territooriumile ei tuleks. See on selle jaoks vajalik," lausus Kallas.

"Teiseks. Me anname endast parima, et saavutada need kokkulepped maaomanikega ja kompromiss kohalike elanikega. See on varasemalt õnnestunud. 99,8 protsendil juhtudest on leitud kokkulepe, mis on inimestele ka sobinud. Need on 21 kinnistut, kus peal on ka elumaja. Nendega tegeldakse eraldi, et leida need lahendused. Loomulikult on see väga keeruline, aga me saame sellest aru ja püüame tõesti leida need lahendused. See ei ole see, et hüvitatakse turuväärtuses, vaid ikkagi hüvitusväärtuses, et inimeste muresid võimalikult palju arvesse võtta ja see kõik oleks siis mugav," rääkis Kallas.

"Kolmandaks. Ma kutsun üles ka teisi kolleege leidma see vastutustunne ja otsustamisjulgus, et teha ka neid raskeid otsuseid ja olema valmis siis ka neid raskeid otsuseid põhjendama. Meile peaks kõigile selge olema see, et elame terroristliku paariariigi naabruses, see ei muutu lähiajal. Ja sellega me peame tegema ka otsuseid, mis on nii kulukad kui ka ebamugavad. Aga see on selle jaoks vajalik, et meie iseseisvus ja vabadus kestaks," lisas ta.

Kallase sõnul ei ole Nursipalu laiendust kaitsmas teisi erakondi peale Reformierakonna. "Raskeid otsuseid on ainult Reformierakond kaitsmas. Kõik, kes loosungitena ütlevad, et riigikaitsesse tuleb rohkem panustada, on rivistunud üles teisele poole," sõnas Kallas.

Kallase sõnul ei ole harjutusväljakuga seoses lihtsaid valikuid. Kallas ütles sarkasiliselt, et kui küsimus on harjutusväljaku rajamises kuskile, kus inimesi palju ei ole, siis sobiks selleks Ruhnu saar.

"Ruhnu on kolm korda suurem kui Nursipalu, seal on 55 elanikku, vähem elanikke kui Nursipalus. Ja müra sumbuks merre. Aga probleem on selles, et Läti ja Rootsi meid kuidagi ründamas ei ole ja seal ei asu sõjaväeosa. Nii et need on need valikud, mis on tulnud teha," ütles Kallas.

Kallas märkis, et arvestades Venemaa agressiivset käitumist, ei ole Eestil aega kuut kuni kaheksat aastat, et Nursipalu harjutusväljaku laiendamiseks teha planeeringumenetlust. "Seda aega ei ole. Ja seetõttu on see lühike menetlus valitud, riigi kaitseinvesteeringute keskus tegeleb sellega ja tegeleb ka nende individuaalsete kokkulepetega, et leida igaühele sobiv lahendus. Aga ma tõesti kutsuks üles kõiki poliitilisi jõude ka kohapeal mitte töötama sellele vastu, vaid leidma lahendusi, sest see on oluline selleks, et riigikaitse mitte ainult loosungitena, vaid ka tegelikkuses toimiks nii, et see sõda siia ei tuleks," lausus Kallas.

Urmas Reinsalu tegi selle peale ettepaneku teha Nursipalus valitsuse väljasõiduistung.

Keskkonnaminister Madis Kallas (SDE) ütles, et sotsiaaldemokraadid kindlasti ei soovi Nursipalu teemat vältida. "Pigem meie jaoks on probleem olnud, kuidas seda protsessi on juhitud. Aga ei ole mõtet enam tagasi vaadata, see protsess tuleb lõpuni viia ja leida lahendused, mis oleks kohalikele elanikele vastuvõetavad. Kindlasti me ka toetame ja ei karda raskeid otsuseid ka enne valimisi," kommenteeris Madis Kallas.

Karis: riik peab Nursipalu laiendamist kohalikele kompenseerima

President Alar Karis käis Nursipalu harjutusvälja laiendamise teemal kolmapäeval Võrumaal kohtumas sealse kaitseväe, omavalitsuste ja kogukonna esindajatega.

Karis rõhutas, et osaliste vahel on vaja tekitada usaldust. "Eestis saab ühiskonna toetus riigikaitsele põhineda usaldusel ning mõistagi on rahval siin sõnaõigus, omavalitsused ja kogukonnad tuleb kaasata otsuste kujundamisse," kirjutas president sotsiaalmeedias.

"Riigikaitse kõrgema juhina kinnitan, et Nursipalu harjutusvälja arendamine suurendab meie kõigi julgeolekut, see on vajalik eeskätt Eesti enda kaitseväele ja Kaitseliidule. Meie endi vägede hea ettevalmistus ja liitlaste kohalolek on oluline meile kõigile, sest alternatiivid oleksid Eesti rahvale ainult halvad. Venemaa jääb meie naabriks ja Venemaa on tõestanud, et ta on suurim julgeolekuoht Euroopas," märkis Karis.

Samas rõhutas Karis, et julgeolek ei tohi muutuda teemaks, millega saab põhjendada kõike ja mille ümber arutelusid ei või pidada. "Vastupidi, mida tõsisema teemaga meie ühiskonna jaoks on tegemist, seda rohkem tuleb asju selgitada ja arutada," ütles ta. 

Karis rääkis veel, et riik peaks harjutusvälja laiendamisega seotud mõjusid kohalikule kogukonnale võimalikult palju leevendama ja leidma individuaalsed lahendused. "Riik peab olema valmis seda tegema ja panustama kohaliku elukeskkonna edendamisse. Selleks tuleb arutada erinevaid lahendusi, ka näiteks Valga-Võru raudtee renoveerimist ja seal rongiliikluse taasavamist," leidis Karis.