Elektrilevi eraldamise analüüs: suurim risk tekib Eesti Energia laenudega

{{1674132360000 | amCalendar}}
Eesti Energia
Eesti Energia Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Elektrilevi eraldamine Eesti Energiast tekitaks viimasele miljonites eurodes lisakulu, eelkõige laenuintresside ja laenude restruktureerimise tõttu, märgitakse KPMG tehtud analüüsis Elektrilevi eraldamise ja Eleringiga liitmise kohta.

Elektrilevi eraldamine mõjutab negatiivselt Enefit Connecti toimimist ning Eesti Energia tegevuste finantseerimist ehk nende ettevõtete jätkusuutlikkust ja arengut, märgitakse analüüsis.

Elektrilevi eraldamise positiivne mõju on huvide konflikti võimalike ohtude kõrvaldamine, mis kaasnevad elektri tootmis- ja müügiettevõtte ning jaotusvõrgu teenuse asumisega ühes kontsernis. Kõige positiivsemat mõju elektriturule restruktureerimise kontekstis on oodata ühendvõrguettevõtte (Elektrilevi ja Elering) moodustamisest, mis peaks parandama eelkõige elektrivõrguga
liitumise ning võrgu arendamise protsesse.

Analüüsis märgitakse, et finantsiliselt on protsessi suuremaks takistuseks Eesti Energia laenude võimalik refinantseerimise vajadus ning ettevõtte finantseerimisvõime pärast Elektrilevi eraldamist.

Eesti Energia laenuportfelli peaks refinantseerima 450 miljoni euro ulatuses. "Eesti Energial võib olla keeruline pärast Elektrilevi eraldamist kogu nimetatud mahus finantseerimist kaasata ning vajalikud oleksid täiendavad
omakapitali (ehk riigipoolsed – toim.) sissemaksed," märgitakse analüüsis.

"Tõenäoline on, et Eesti Energia reiting langeb pärast madala riskiga jaotusvõrgu teenuse väljaviimist ning laenukapitali hind tõuseb," seisab KPMG tehtud analüüsis.

Restruktureerimisega kaasneb summaarselt mõningane kulude kasv, kuid need on suurusjärgus, mis ei peaks mõjutama restruktureerimise plaani elluviimist.

Restruktureerimisega kaasnevad muutused võivad mõjutada ka elektritariife ning need muutused on püsivad ehk korduvad, märgitakse analüüsis. Esimesel aastal tõuseks keskmine tariif umbes 1,5 protsenti. Alla ühe protsendi langeks kasv alles ühendvõrguettevõtte 33. aastal.

Kulude kasvu analüüsist on näha, et Elektrilevi ja Eesti Energia lahutamisel kasvavad kulud 2,5 miljonit eurot aastas kontsernisiseste sünergiate lõpetamisest, samas vähenevad investeeringutelt kulud kolm miljonit eurot.

2,3 miljonit eurot ühekordseid kulusid tekib laenude restruktureerimisest ja nõustamisest. Eesti Energial tekib lisaks 4,3 miljonit eurot laenude intressikulu, sellest 3,54 miljonit oleks piiramata ajaks.

Eesti Energia juht Hando Sutter on varem öelnud, et kontserni netolaen praegu umbes miljard eurot ja ilmselgelt tähendaks kontsernist ühe ettevõtte lahutamine läbirääkimisi pankadega ning laenuportfelli restruktureerimist. 

Kõige keerulisemaks saab sel juhul laenu saamine põlevkivist elektrit tootvale Enefit Powerile. Samas mõjutaks refinantseerimine kogu kontserni märkimisväärselt, sest laenamine on muutunud väga kalliks ning põlevkivist elektri tootmine on laenamisel suur miinus, ütles Sutter.

Valitsus arutas KPMG analüüsi neljapäevasel istungil ning pressikonverentsil ütles peaminister Kaja Kallas, kes on olnud Elektrilevi eraldamise üks eestvedajaid, et praegune valitsus Elektrilevi eraldamise otsust ei tee.

KPMG analüüsis, millised on Eesti Energiast jaotusvõrgu (Elektrilevi) eraldamise ja sellega põhivõrgu (Elering) ühendamise mõjud Eesti Energia kontserni, Elektrilevi ja Eleringi majandusnäitajatele. Lisaks analüüsiti muudatuse finantsilist, juriidilist ja tehnilist teostatavust; analüüsis ei käsitletud, kuidas toimub eraldamine ja liitmine Eleringiga äriõiguslikult.

Börsile mineku korral tuleb luua uus süsteemihaldur

Restruktureerimise järel jõutakse eeldatavasti struktuurini, milles on kolm 100 protsenti riigile kuuluvat ettevõtet: Eesti Energia AS, millest on eraldatud Elektrilevi; ühendvõrguettevõte, mis tekib Elektrilevi ja Eleringi ühinemise järel ja süsteemihalduse ettevõte, kus on nii elektri kui ka gaasi süsteemihaldus.

Kui Elektrilevi ja Elering ühendatakse, tekib ühendvõrgu haldaja, kuid sellest eraldi peab looma ka erapooletu süsteemhalduri. Eriti oluline on see juhul, kui teoks tehakse ka pikalt arutatud Elektrilevi ja Eleringi ühendettevõtte börsile viimine.

"Süsteemihalduse esmane ülesanne ei ole seotud omaniku investeeringu tootluse ehk kasumi maksimeerimise, vaid Eesti elektrisüsteemi töökorras
hoidmisega, mis peab olema tagatud igal juhul, kasumlikkusest hoolimata. Kuigi riik võib tasustada ühendvõrguettevõtet süsteemihalduse ülesande täitmise eest, ei oleks see turupõhine (ehk küsimus on tasu põhjendatuses: kõikide riskide, kulude ja vajaliku kapitali tootluse arvestamises) ning teatud olukordades võib ikkagi tekkida huvide konflikt," märgiti analüüsis.

Kui aga Eleringi ja Elektrilevi ühendettevõtet börsile ei viida, räägivad argumendid pigem süsteemihalduri ühendettevõttesse jätmise poolt.

Eleringi enda hinnang on, et võrkude ühendamine peaks toimuma peale Eesti elektrisüsteemi sünkroniseerimist Mandri-Euroopa süsteemiga ehk aastal 2026, kuna enne seda puudub ettevõttel ressurss, et ühinemist ellu viia. Toimuda saaks ühinemine enne aastat 2026 ainult siis, kui riik selleks raha Eleringile annab.

Kolm võimalust, kuidas eraldamine toimub

Analüüsis käsitletakse kolme viisi, kuidas Elektrilevi Eesti Energiast lahti ühendatakse ja Eleringiga liidetakse.

Esimeses variandis toimub Elektrilevi eraldamine Eesti Energiast ja süsteemihalduri eraldamine uuest ühendvõrguettevõttest äriseadustiku järgi eraldumise kaudu.

Teine võimalus on, et riik ostab Eesti Energialt Elektrilevi osad.

Kolmas variant pakub välja, et riigi omandisse läheb Elektrilevi enamusosalus, ettevõte noteeritakse börsil, kus müüakse Eesti Energia kontsernile jäänud osalus. Sel juhul viiakse Elektrilevi börsile enne, kui see ühendatakse Eleringiga. "See variant võimaldab riigieelarvet koormamata tugevdada Eesti Energia kontserni kapitali struktuuri ning kiirendada börsile minekut − esialgu küll osaliselt ehk börsile ei viida jaotus- ja põhivõrku koos," märgitakse analüüsis.

Uuring täismahus:

Toimetaja: Marko Tooming

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: