Elektrilevi eraldamise poolt on Reformierakond eesotsas peaminister Kaja Kallasega, kes on muu hulgas öelnud, et kuigi valitsuskabinet tegi vastava otsuse juba 2021. aasta augustis, venitab Eesti Energia juhtkond tahtlikult Elektrilevi eraldamisega, sest see tähendaks laenuraha kallinemist.

Sutteri sõnul on kontserni netolaen praegu umbes miljard eurot ja ilmselgelt tähendaks kontsernist ühe ettevõtte lahutamine läbirääkimisi pankadega ning laenuportfelli restruktureerimist. "Kui toimub ettevõtte restruktureerimine, tuleb ka kogu laenuportfell restruktureerida," lausus ta.

Kõige keerulisemaks saab sel juhul laenu saamine põlevkivist elektrit tootvale Enefit Powerile. Samas mõjutaks refinantseerimine kogu kontserni märkimisväärselt, sest laenamine on muutunud väga kalliks ning põlevkivist elektri tootmine on laenamisel suur miinus, ütles Sutter.

"Seda on võimalik teha, aga see on keeruline ja praegune hetk on väga-väga raske. Laenud on läinud väga palju kallimaks. Kui me maksaks kõik oma laenud tagasi ja hakkaks uuesti refinantseerima, siis kulude kasv oleks väga suur. See on väga-väga suur täiendav kulu. Hetk refinantseerimiseks on äärmiselt keeruline. Kui omanik paneb meile ootuse hoida põlevkivielektrijaamad töös peale 2026. aastat, siis laenuandjatele ei ole see meeltmööda täna," lausus ta.

Küsimusele, kas see tähendaks, et riik peaks omanikuna Enefit Powerile raha andma, kui laenu ei saa, vastas Sutter jaatavalt.

"See võib jah tähendada seda, et Enefit Poweri omakapitali tuleb osaliselt tõsta ja sellist laenuraha nagu täna, ei ole sinna võimalik saada, kui me läheme täna refinantseerima," ütles ta.

Sutteri sõnu ei ole õige süüdistus, et kontserni laenuraha muutub praegu põlevkivielektri tõttu kallimaks ka Elektrilevile, kes vajab raha võrguinvesteeringuteks.

"Fakt on see, kui Eesti Energia grupina laenab raha, siis kõik meie ettevõtted saavad seda kasutada erineva intressiga. Kui eelmisel aastal Elektrilevi keskmine intress oli 1,2 protsenti – see on väga konkurentsivõimeline intress – siis Eesti Energia keskmine intress oli kõvasti üle kahe protsendi. See tähendab, et meie soojuselektrijaamad saavad raha kallima intressiga. See intress, millega me laename, ei tähenda seda, mis hinnaga me võrke finantseerime," ütles Sutter.

Analüüsist erinevad arusaamad

Lisaks sellele, et valitsus leppis kabinetiistungil 2021 augustis kokku, et suund tuleb võtta Elektrilevi eraldamisele (täpne sõnastus: "Pidada vajalikuks Eesti Energia AS-i ja Elektrilevi OÜ omandiline eristamine."), otsustati seal ka eraldamise mõjudele analüüsi tellimine. KPMG-i tehtud analüüs valmis eelmisel aastal, kuid enne, kui valitsus pole seda arutanud, analüüsi avalikkusega ei jagata.

Samas on analüüsi kohta arvamust avaldanud juba rahandusminister Annely Akkermann, kes on Eesti Energia üldkoosoleku rollis, ja Eesti Energia ise. Analüüsi järelduste tõlgendused on olnud üsna polaarsed.

Akkermann on öelnud, et analüüsi järgi ei läheks eraldamine riigi jaoks kallimaks kui praegune olukord ning et teda julgustas analüüs eraldamisega jätkama. Ministri sõnul võib eraldamise lõpliku otsuse teha veel praegune valitsus.

Eesti Energia juhatus ja nõukogu on aga olnud üsna vastupidisel seisukohal ning märkinud, et Elektrilevi eraldamine Eesti Energiast ei teeniks tarbijate huve, sest see tooks kaasa võrgutasu kallinemise, peamiselt seetõttu, et eraldamine tooks kaasa infosüsteemide, teenindusprotsessi dubleerimise, samuti kallineks laenukapital. 

Sutteri hinnangul ei tule analüüsist välja, et olukord läheks kuidagi tarbija või omaniku jaoks paremaks, kui eraldamine toimuks.

"See (uuring) on üsna mahukas, aga kokkuvõttes ütleb, et kui tahe on, on eraldada võimalik, aga eesmärki, kuidas asi peaks paremaks minema, sealt välja ei tule. Võrguteenus läheks ikkagi kallimaks klientidele. Kui seda (eraldamist) uuriti, oli olukord kapitaliturgudel teine, siis räägiti kümneprotsendisest kallinemisest. Täna, kui kapital on oluliselt kallim, võib see olla ka muu number," lausus Sutter.

Sutteri sõnul ei saa seetõttu ka süüdistada Eesti Energia juhatust, et Elektrilevi eraldamiseks pole ettevalmistusi tehtud. Samuti pole juhatus saanud vastavaid suuniseid ettevõtte nõukogult ega nõukogu üldkoosolekult. Selle aasta augustis uuendas rahandusminister omaniku ootusi Eesti Energiale ning seal on kirjas, et Elektrilevi koos oma võrkudega jääb Eesti Energia osaks.

"Augustis kinnitas üldkoosolek omaniku ootused ja seal on selgelt sees kohustus võrgu arendamiseks ja kvaliteedi parandamiseks, seda oleme täitnud. /.../ Kindlasti Eesti Energia juhatus ei taha vastanduda vabariigi valitsusele ega peaministrile, seda kindlasti ei ole. /.../ Kuivõrd head põhjust, miks me seda (eraldamist) teeme,  pole uuringutega leitud, siis tundus meile, et parem arendame status quo`d edasi, et me seda (eraldamise) sammu ei tee," ütles Sutter.