Nädalavahetusel avas Tallinn rikkaliku kultuurikava ja lookas toidulauaga Euroopa rohelise pealinna aasta. Selleks lennutati Euroopast kohale kümneid tähtsaid inimesi ja pakuti neile head-paremat süüa-juua, mida hiljem lademes üle jäi. Mitte just kuigi roheline lähenemine, ütlevad kriitikud.

Rohelise pealinna programm ise keskendub pigem üksikutele üritustele, mitte aga püsiva muutuse esilekutsumiseks linnaruumis, nagu ühistranspordi läbimõeldud liinivõrk või turvaline rattateede võrgustik.

"See programm on sündmusterohke ja võib-olla programmi iseloomustabki sündmustepõhisus, kuid seda kandvat joont, mis roheline pealinn tähendab – see tähendab seda, kuidas vähendada keskkonnaheitmeid, kuidas vähendada kasvuhoonegaaside heitmeid, nii nagu Tallinna linna kliimakava seda ette näeb, 40 protsenti aastaks 2030. Seda me sealt täpselt ei näe," ütles TTÜ rohepöörde prorektor Helen Sooväli-Sepping. "Oleks oodanud natuke rohkem ambitsioonikust."

Sooväli-Sepping meenutas, et viis korda Euroopa roheliseks pealinnaks kandideerinud Tallinn võlus viimaks tiitlit võites otsustajate südamed ära oma 15 minuti linna kontseptsiooniga, kus kõik oluline peaks olema 15 minuti jalutuskäigu või rattasõidu kaugusel.

Sooväli-Sepping nimetab just seda põhimõtet Tallinna kliimaprobleemi võtmeks. "See 15 minuti linna kontseptsioon on kahetsusväärselt programmist kuidagi välja jäänud ja see on teema, millest see programm ei räägi," sõnas ta.

Helsingi Ülikoolis keskkonnapoliiitikat uuriv Peeter Vihma toob esile, et Helsingi linn panustab ühistranspordi arengusse kümme korda rohkem kui Tallinn, ehkki muidu on põhjanaabrite linnaeelarve 5-6 korda Tallinna omast suurem.

"Praeguses rohepealinna programmis näiteks torkab silma, et me soodustame taaskasutust, parandust, asjade parandust ja selliseid kohti, kus inimesed saavad oma rõivaid või tööriistu taaskasutada või ümber teha, mis on iseenesest tore. Aga kui me vaatame, kui palju ehitatakse kaubamaju juurde, siis arvata on, et selliseid väikeseid, just tarbijale vastutuse panevad muudatused võivad jääda nõrgaks ja nende mõju on pigem tagasihoidlik," rääkis Vihma.

Vihma leiab, et püsivad muutused saavad alata siis, kui linnajuhid ise seda muutust soovivad. Linlased on pikalt oodanud nii uuendatud liinivõrgukava kui ka trammiliine, mis soodustaks ühistranspordi kasutust. Need seisavad aga poliitilise otsuse taga ega ole rohelise pealinna aastaga seotud. Seetõttu soovitab linn inimestel lihtsalt rohkem olemasolevat ühistransporti kasutada.

"Väga loodame seda, et kogu see rohepealinna aasta aitab kaasa teadlikkuse kasvule ja inimesed teevad ise paremaid valikuid. Kasvõi mõnel päeval nädalas või kuus asendada auto bussiga, trammiga, trolliga, jala, jalgrattaga. Tallinna linnas on üks Euroopa linnade kõige uuem veeremipark," rääkis Tallinna strateegiadirektor Raido Roop.  

Tallinna strateegiadirektor tunnistab, et rohelise pealinna programm motoga "Metsikult muutuv" keskendub pigem ajutistele ja väikestele lahendustele.

"Seal on näiteks taskupargid, seal on mõnede ristmike ohutussaarte ümberkujundamist, seal on bussipeatuste rohekatuseid," kirjeldas Roop. "Aga need on sellised kiired ja ajutised sekkumised, mis siis tulevikus tuleb osades kohtades, ma ütleksin, veel üle teha. Püsivat liikumisviiside muudatust, ma arvan, rohepealinna aastal nüüd ette ei tule."

Sooväli-Seppingu sõnul aitavad konteinerhaljastus ja bussiootepaviljonide rohekatused kindlasti muuta Tallinna rohelisemaks, kuid see on tema sõnul vaid peenhäälestus. "Tallinna linna kliimakava näeb ette, et tegeleda tuleb eelkõige kas hoonete renoveerimise, transpordiküsimustega, ühistranspordi parendamisega jne. Need sellised väikesed algatused on toredad, kuid mitte piisavad."

Rohelise pealinna eelarve on 12 miljonit eurot, millest miljon läheb turunduskuludeks, sealhulgas sisuturundusartiklite ostmiseks, 1,5 miljonit rahvusvahelistele konverentsidele välismaal ja kaks miljonit tööjõukuludeks. Rohepealinna üritusi korraldatakse viie miljoni euro eest.