Piima kokkuostuhind oli lõppenud aastal pea poole kõrgem kui aasta varem. Kui aasta eest sai poest osta liitri kilepakis piima keskmiselt 54 sendi eest, siis detsembris tuli selle eest välja käia juba 84 senti. 

Poelettidel andis hinnatõus kõige rohkem tunda lisandväärtusega toodete ehk näiteks jogurtite, kodujuustude ja kohupiimade puhul.

Valio Eesti tegevdirektor Maido Solovjovi sõnul pole turul enam hinnatõusuks ruumi. "Tarbimine lisandväärtuskategooriates väheneb aastalõikes kuskil 7-10 protsenti. Pigem ootame sellelt aastalt hindade säilimist või mõnes kategoorias ka korrigeerumist, kus nõudlus on väga alla läinud," rääkis ta.

Leevendus on tulnud peamiselt energiahindade stabiliseerumisest, tooraine hind püsib veel kõrge. "Sisendhinnad tekivad valdavalt Euroopast, eelkõige lähiriikidest. Tooraine hinnatõus ei ole peatunud. Tooraine hind on teatava viite või inertsiga. Tänane jaanuari hind vaatab ikka tagasi eelmisesse aastasse," kirjeldas Tere piimatööstuse juht Ülo Kivine.

Kivine märkis, et suur osa piimatoodete hinnatasemest kujuneb ka konkurentsis kauplusekettide vahel, mis kujundavad oma hinna ise. "Siin kindlasti käib selle võitluse tulemusel erinevate kampaaniate korraldamine ja kampaaniahinnad erinevad tavahinnast palju. Hindades on dünaamikat väga palju sees," rääkis ta.

Suurema osa hinnatõusust tuleneb toorpiimast, mille hind on ajalooliselt kõrgel tasemel. Hinnamuutus jõuab tarbijani aga viitega. "Kui toorpiima hinnad hakkavad esimeses kvartalis pigem langema, siis see kulminatsioon kaubanduses võib tekkida alles kevadperioodil," ütles Kivine.

Selveri kommunikatsioonijuhi Rivo Veski sõnul on sisendhindade tõus piimatoodetes lõplikult letile jõudnud. "Üksikud lisandväärtusega tooted võivad veel hinnas muutuda, aga olulised hinnatõusud ei puuduta enam igapäeva laiatarbetooteid," ütles ta.

Rimi ostujuhi Talis Raak lähikuudel hinnakasvu peatumist aga ei oota. "Kuna osade sisendite hinnad on endiselt kasvus, siis see kajastub ka tootjapoolsetes hindades, millega jaekaubandusele tooteid müüakse. Arusaadavalt kaalutakse igat sellist hinnatõusu tähelepanelikult, ent mingil hetkel jõuab see vähemalt mingis osas ka lõpptarbijani."

Hinnatõus annab endast märku ka tarbijate ostuharjumustes, näiteks ostetakse vähem kohupiima ja kohukesi, kuid muutus pole väga suur.

Veski sõnul müüakse näiteks kohukesi ja teisi maitsestatud piimatooteid tükivaates vähem, kuid kokku on piimatoodete müük aastaga nii mahult kui käibelt kasvanud.

Pigem eelistavad kauplusekliendid odavamaid tooteid. "Vahetatakse lemmik bränditoode soodsama omamärgitoote vastu välja aga otsitakse ka sooduspakkumisi ja erikampaaniaid erinevatest ketipoodidest," ütles Raak.

Solovjovi hinnangul eelistavad tarbijad endiselt siiski kodumaist toodet. "Veel ei ole ostukorv selles mõttes muutunud. Oht on muidugi olemas, et kui tooted on pikalt kallid, tuleb turule rohkem importi. Hetkel ikkagi kodumaist toodet ja brände armastatakse," ütles ta. "Oluline on see, et meie energia- ja toormehinnad korrigeeruks samas taktis kui mujal maailmas."