Venemaa on viimastel päevadel taas korraldanud suuri raketirünnakuid Ukraina linnadele ja energiataristule. Grosbergi sõnul on taolised rünnakulaviinid muutunud tihedamaks ning nende vahe on varasema paari nädala asemel nädala jagu. Taktika on samas jäänud samaks: rünnakut alustatakse pimedatel tundidel Iraani droonidega, et Ukraina õhutõrjesüsteeme välja peilida ning seejärel neid ja kriitilist taristut rünnata.

Erinevate hinnangute järgi võivad sellised rünnakud kesta kolmest kuust üheksa kuuni, ütles Grosberg. "Meie poolt vaadatuna kõige optimistlikuma hinnangu puhul vähemalt järgnevad kolm-neli kuud ehk kevadeni, ja kui väheke pessimistlikuma, siis vähemalt kuus kuni üheksa kuud," lausus ta.

Kui kaua Venemaa suudab taolisi rünnakuid jätkata, tingib eelkõige kaks asjaolu, lisas Grosberg.

"Eelkõige, kui  palju oli Venemaal enne sõja algust üldse täppismoona. See on selline 2500 pluss raketti. Sellest on suurusjärgus pool kuni kaks kolmandikku ära kulutatud. Aga nagu viimased raketijäänused näitavad, on Venemaa kogu selle sõja jooksul olnud võimeline rakette edasi tootma lisaks sellele, mis varudes on olnud," lausus ta.

Samas on välja lastu täppismoona hulk alates sügisest vähenenud: kui veel oktoobris lasi Venemaa Ukraina pihta kolmekohalise arvu rakette, siis alates novembrist on kuu keskmine olnud kahekohaline arv, ütles Grosberg.

Näiteks raketti H-101 on Venemaa poole aasta jooksul suutnud juurde toota 65 tükki, näitavad analüüsid.

"See näitab, et mingit sorti kõrgtehnoloogiliste elementide voog Venemaale on jätkuvalt olemas," nentis Grosberg, lisades, et alati on ka võimalus, et Venemaa hankis vajalikke tehnoloogilisi elemente ettenägelikult enne sissetungi algust.

"Aga see tähendab, et täppismoona suudetakse toota ja tõenäoliselt veel väga pikka aega," ütles Grosberg.