Huvi riigikaitse vastu on kasvanud ka noorte seas
Riigikaitsehuvi on kasvanud ka noorte seas: eelmisel aastal kasvas Naiskodukaitse ja Kaitseliidu noorteorganisatsioonide liikmeskond 230 võrra ning noorkotkaid ja kodutütreid on praegu kokku 8000.
Praegu on riigikaitseõpe osas koolides valikainena, ent leidub palju noori, kellel on riigikaitse vastu sügavam huvi. Nemad leiavad võimaluse osaleda Noorte Kotkaste või Kodutütarde korraldatud õppustel.
Kodutütarde juht Ave Proos rääkis ERR-ile, et igal aastal liitub kodutütarde ja noorkotkastega umbes tuhat uut liiget ning eelmisel aastal võeti vastu koguni 1363 noort. Püsivaid liikmeid pole aga palju, põhjuseks elukoha- ja koolivahetus ning ka vanus.
"Ühel hetkel, kui meie liikmed saavad 19, siis me peame välja arvama nad oma organisatsioonist. Nii et see liikumine on Kodutütarde ja Noorte Kotkaste organisatsioonides päris suur. Aga huvi, nüüd väikese viitega, on jõudnud ka meie organisatsioonidesse. Kõikide nende naiskodukaitsjate ja kaitseliitlaste lapsed ühel hetkel on rohkem jõudmas meie organisatsioonidesse. Nii et igal juhul see huvi on tõusnud," selgitas Proos.
Noorkotkas Joosua Soomets on võtnud õppustelt kaasa rohkem kui ainult uued sõbrad. Praeguseks on ta olnud noorkotkas pea aasta. Soometsal pole hirmu eesseisva kohustusliku ajateenistuse ees, seda tänu juba rohketele kokkupuudetele noorkotkaste õppustel.
"Paljud noored, eriti poisid, kes peavad kohustuslikult minema ajateenistusse, ei tea seda. Kardavad, et tuleb hirmus ja ei taha minna. Minu arust peaks ikka olema riigikaitse kohustuslik õppeaine. Vähemalt läbida 32 või 35 tundi teooriat praktikat," rääkis noorkotkas.
Kodutütar Brigit Sepp rääkis, et õppused on õpetanud teda olemasolevat väärtustama. Olla metsas mitte milletagi on väljakutse. Tagasi tavaellu naastes tundus kõik nagu luksus, selgitas ta. Aasta sees toimunud õppuste seas on temalgi oma lemmik.
"Mulle on kõige rohkem meelde jäänud hoopis üks võistlus nimega luurekas. See oli väga huvitav kogemus. Õppsin seal palju rohkem enda kohta, kui oleksin arvanud. Me käisime punktist punkti ja igas puntis saime uued koordinaadid. Nendes punktides olid meil ülesanded, nagu esmaabi või üks punkt oligi luurepunkt," jutustas Sepp.
Ka Soomets kirjeldas ühe meeldejäävamat seika õppustelt.
"Rohkem on meelde jäänud viimased metsaskäigud. Enne aastavahetust käisin Jägala külmalaagris, kus õppisime metsas ellujäämist ja mis juhtub, kui kukkuda jääauku. Mõnus – jäi meelde, natuke külm oli ja muidu ikka huvitav!"
Toimetaja: Mirjam Mäekivi