Sel nädalal kordub ilmselt draama, mis rullus meie ees lahti juba detsembri alguses. Toona peeti Brüsselis vihaseid läbirääkimisi Venemaa nafta hinnalae üle, mis lõpuks fikseeriti 60 USA dollari juures barrelilt. 5. veebruaril peaks hakkama kehtima Euroopa Liidu embargo Venemaa naftatoodetele nagu diislikütus ja kõrgema väävlisisaldusega kütteõlid.

Ent samast kuupäevast soovitakse ka neile hinnalagi kehtestada. See tähendab, et G7 ja Euroopa Liidu riikide laevad, mis neid mööda maailma laiali veavad, ei tohiks hinnalage ületavaid tooteid pardale võtta. Eelmisel nädalal käis Euroopa Komisjon liikmesriikidele välja idee, et hinnalagi peaks diislikütuse puhul olema 100 dollarit barrelist ning kütteõlidel 45 dollarit.

Need on piirhinnad, mis vähemasti Balti riikide ja Poola jaoks on taas vastuvõetamatult kõrgel. Ehk arvata võib, et nädala jooksul peetakse taas Brüsselis pingelisi läbirääkimisi. Asjad muudab keerulisemaks ka tõsiasi, et tegelikult oli toornafta puhul kokkulepe, et hinda hakatakse iga kahe kuu tagant üle vaatama.

Kuna praegu kehtib Venemaa naftale 60-dollarisest hinnalaest märksa madalam tase, siis tuleks see kirjade järgi allapoole lasta. Ent mitu Euroopa lääneriiki ei taha sellest midagi kuulda. Samas on Balti riikide ja Poola eelis see, et kui 5. veebruariks mõlemas kokkulepet pole, siis hakkabki kehtima rafineeritud toodete täisembargo. Ja see oleks võimalikust kokkuleppest veel hullem.

Ehk Euroopa Liidu riikide suursaadikutel tulevad taas pikad tööpäevad ja -ööd.