Kikas ütles ERR-ile, et võrreldes varasemaga on klientide käitumises näha mitmeid muutusi.

"Üks muutus on see, et koguseliselt ostetakse vähem. Ostukorv planeeritakse hästi põhjalikult ette, on näha palju kliente, kes käivad poes ostunimekirjaga. Püütakse vältida impulssoste," kirjeldas ta.

Ka on Kikase sõnul näha, et varasemast sagedamini pannakse bränditoodete asemel korvi selle kategooria odavaimad tooted ehk omamärgitooted. Kampaaniatooteid ostetakse väga palju ja kuna sooduskaupade vastu on huvi tõusmas, suurendab poekett omamärgitoodete osakaalu.

Maximas müüakse palju ka Läti, Leedu ja Poola toidukaupa, kuid Kikas ütles, et ostjale ei lähe kauba päritolumaa eriti korda – ennekõike vaadatakse hinda.

"Lihtsamini läheb müügiks soodsam," sõnas poeketi esindaja, kelle sõnul ei ole eriti neid, kes eelistaks tingimata Eesti tooteid. "Vaadatakse ikka hinda. Kui Eesti päritolu toode on soodsam, ostetakse seda, ja kui Läti-Leedu toode, siis seda. Väga paljud kliendid teevad ostuotsuse lõpphinnast tulenevalt."

Rääkides viimasel aastal toiduainete turul toimunud hinnarallist, ütles Kikas, et teatud kategooriate hind on nüüdseks stabiliseerunud, kuid üldiselt jätkavad hinnad siiski tõusmist, ehkki mitte sellises tempos nagu 2022. teisel poolaastal.

"Raugemishetke on näha, aga lõplikku stabiliseerumist mitte," tõdes ta.

Mida toovad lähikuud, ei osanud Kikas ennustada, sest hinnaläbirääkimised on pooleli, aga kui võrrelda tänavust jaanuari mullusega, siis kõige suurema hinnatõusu on läbi teinud munad, majonees ja suhkur, aga ka jahu. Hapukoore hind on samuti kõvasti kerkinud ja see kategooria ongi hetkel tõusuteel.

Jaekaubandusettevõtete müügitulu oli statistikaameti esialgsetel andmetel eelmisel aastal 10,5 miljardit eurot. Võrreldes 2021. aastaga suurenes müügitulu püsivhindades kaks protsenti. Toidukaupluste müügitulu aga kukkus kolm protsenti. Detsembris oli langus juba kaheksa protsenti.