Kui võiks eeldada, et kasvõi ainuüksi geograafia tõttu on Venemaa sõda Eesti ja Kasahstani vahele kiilu löönud, siis tegelikult on tõsi vastupidine, tõdeb Eesti suursaadik Kasahstanis Toomas Tirs.

"Kasahstan ei saa enam kasutada sellises mahus Vene sadamaid oma kauba väljaveoks maailmaturule. Nad otsivad alternatiivi. Alternatiivide seas on teiste Euroopa riikide sadamate seas olnud ka Eesti raudtee ja sadamad," märkis Tirs.

Ka majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi meremajanduse asekantsler Kaupo Läänerand tõdeb, et kaubamahud on aastaga tõusnud üle kümne korra:"Kui varasemalt oli seal kaubavahetust stabiilselt viie miljoni ringis, siis 2022 eksport tõusis üle 60 miljoni euro."

Eestist välja liiguvad põllumajandusmasinad, muud masinad ja seadmed, kosmeetika ning eelmisel aastal ka pea viie miljoni euro väärtuses kuul- ja rulllaagreid. Vastu tuli üle 40 miljoni euro väärtuses õlisid ning muid naftasaadusi. See kaup liigub ikka läbi Venemaa, ütles Tirs.

"Mida ei lasta enam eelmise aasta oktoobrist on Euroopa Liidu sealhulgas Eesti autojuhte sõita läbi Venemaa või Valgevene territooriumi Kasahstani, aga Kasahstanist ja teistest Kesk-Aasia riikidest pärit autojuhid saavad sõita Eestisse. Võtta peale Eesti kaup või Skandinaavia kaup Eesti ladudest ja tuua see Kesk-Aasiasse," selgitas Eesti suursaadik.

Euroopasse kauba vedamiseks on teine võimalus, ütles Tirs: "Kasahstanist üle Kaspia mere, Aserbaidžaani, Gruusia, Türgi, Rumeenia kaudu või siis üle Musta mere Euroopasse. Mööda seda koridori on kaubavahetus kasvanud neli korda."

Suurenenud kaubandushuvi tõttu on Kasahstan teinud palju, et vältida Venemaa vastu sihitud sanktsioonidega pihta saamist.

"Aga mis kindlasti võib tõsi olla, on see, kui Vene kodanik sõitis üle piiri Kasahstani, ostis siin viis keelatud mobiiltelefoni, televiisorit või muud elektroonikat, siis seda ei suuda keegi takistada. Selline hall mikrobussi kaubandus siin kindlasti käib," rääkis suursaadik.

Kuid pelgalt ärihuviga soojenenud kaubandussuhted ei piirdu. Euroopa loodab nii vältida, et Vene-vastased sanktsioonid Kesk-Aasia riike karistavad või sealsed riigid Venemaa rüppe sunnivad.

"Siin käib selline positsiooni – ma ei oska öelda kas sõda – postitsioonimäng mõlema poole pealt. Nii Venemaa avaldab survet ning meie teised vastu, et neid riike siin ei saaks ära kasutada," kommenteeris Tirs.

Asekantsler Läänerand läheb sel reedel koos ettevõtjatega Kasahstani, et veel uusi ärivõimalusi leida. Üks suurimaid lootusi on püsivalt rohkem kaupa vedada rongiga. Kuid Läänerand näeb võimalusi Kaspia merel ka Eesti laevaehitajatele ning Kasahstanis IT-ettevõtjatele.