Eesti kaubavahetus Kesk-Aasia riikidega kasvas plahvatuslikult

Kaubavahetus Eesti ja Kesk-Aasia riikide, näiteks Kasahstani, Usbekistani ja Kõrgõzstani vahel kasvas eelmisel aastal järsult. Kõrgõzstani eksporditud kauba väärtus kasvas aastaga näiteks 50 korda. Seda, kuivõrd see on märk Venemaa vastastest sanktsioonidest kõrvale hiilimisest, riik ei tea.
Kui Vene-Ukraina sõjale eelnenud 2021. aastal eksporditi Eestist Kasahstani kaupu 11 miljoni euro väärtuses, siis sõja-aastal juba kuus korda rohkem, 78 miljoni euro väärtuses. Sama tendents on ka teiste Venemaa lähinaabruses olevate riikidega. Kauba väärtus, mis Eestist eksporditi Kõrgõzstani kasvas 55 korda, Armeeniasse 19 korda ning Usbekistani 1,3 korda.
Kasahstani eksporditud kauba kasvu vedasid muuhulgas ka põllumasinad või mootorsõidukite osad, mida Venemaale enam sanktsioonide tõttu ei tohi tarnida. Ka Kõrgõzstani eksporditud kauba eesotsas on sõiduautod. Kaup liigub Eestist Kesk-Aasia riikidesse suuresti läbi Venemaa, näiteks veoautodes või rongiga.
Kaubamahtude kasv ei ole omane vaid Eestile, vaid ka näiteks Soomele. Soomest Kõrgõzstani eksporditud kauba väärtus kasvas eelmine aasta kaheksa korda, kirjutas märtsi alguses Soome rahvusringhääling.
Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank avaldas veebruari lõpus raporti, mille järgi kasvas Euroopa Liidu riikidest ja Ühendkuningriigist Kasahstani, Kõrgõzstani ja Armeeniasse eksporditud Vene sanktsioonide all oleva kauba maht 30 protsenti rohkem kui selle kaupa maht, mis ei ole Vene sanktsioonide all.
Raportis tuuakse samas välja, et ekspordikasv Kesk-Aasiasse ei korva ligilähedaselt seda langust, mis toimus sanktsioonide tõttu lääneriikide ja Venemaa vahelistes kaubavoogudes.
Eesti suursaadik Kesk-Aasia riikides Toomas Tirs ütles, et lääs ei tea tegelikult, kui suur hulk Kesk-Aasiasse mõeldud kaubast jõuab lõpuks hoopis Venemaale, sest seda on väga keeruline kontrollida.
"Need riigid on ikkagi nii suured, piir Kasahstani ja Venemaa vahel on üle 7500 kilomeetri. Meil ei ole võimekust seda kontrollida, aga dialoog Euroopa Liidu ja USA ning Kasahhi, Usbeki ja Kirgiisi võimudega käib kogu aeg. Vahetatakse ja uuritakse ametlikke andmeid, tuuakse konkreetseid murekohti välja, nagu näiteks arvutikiibid, ja nõutakse läbipaistvust, et olla veendunud, et need ei jõua Venemaale. Ühel hetkel me võime ju näha seda, et kuskil see reaktsioon tuleb, et näiteks USA kehtestab mingisuguste Kesk-Aasia firmade suhtes teatud tehnoloogiate edasimüümise tõttu ekspordisanktsioonid, aga meil on selle üle raske spekuleerida," ütles Tirs.
Kasahstan ja Kõrgõzstan kuuluvad koos Venemaa, Valgevene ja Armeeniaga Euraasia Liitu, kus kaupade liikumine üle piiri on väga lihtne.
Kesk-Aasia riigid ütlevad selgelt, et ei toeta sanktsioonidest möödahiilimist
Tirs ütles, et Kasahstan ja Usbekistan on mõlemad selgelt välja öelnud, et ei soodusta sanktsioonidest kõrvale hiilimist ning selles osas tehakse lääneriikidega ka koostööd.
"Kesk-Aasia riigid ütlevad ise selgelt, et nemad ei toeta möödahiilimist. Mis võib aga juhtuda on see, et eraisikud või väikeettevõtted lähevad hulgimüüja juurde, ostavad kümme pesumasinat või iPhone'i ja panevad oma kaubikusse ja sõidavad Venemaale. Mitte miski ei keela neil seda teha, sest see kaup on Kasahstanis seaduslikult lahti tollitud, viidud müügikohta ja kas või näiteks tuleb perekond Venemaalt, vaatab, et oh kui tore, uued iPhone'id, ostab endale mitu tükki ja viib ka sõbrale ning saab väikese vaheltkasu. Selliseid asju paratamatult juhtub," selgitas Tirs.
Suursaadik Tirs lausus, et oma osa suurenenud kaubavahetusest on ka sellel, et kui enne sõda tarniti brändikaupu, näiteks Zara riideid, Kesk-Aasiasse Venemaal paiknenud keskladudest, siis pärast sõja algust on riigid otsinud viise, kuidas tarnida kaupa otse Euroopast, näiteks läbi Eesti kaubavedajate.
"Meil on üks Eesti ettevõte, kes vahendab Rootsi tehnoloogiat. Tema põhiäri oli enne sõda Venemaal. Nüüd see äri lõppes ära, aga ta teadis, et tema Kesk-Aasia kliendid ostsid alati kaupa Vene kesklaost. Nüüd ta on siin Kasahstanis ja Usbekistanis, nüüd ta müüd seda kaupa otse Rootsist. Ega tal ei ole siia lihtne müüa, sest ega nii tema emafirma kui ka Eesti toll, kui ka Eesti maksuamet, kõik ju jälgivad samamoodi, et kas see kaup, mida ta vahendab, jõuab lõpuks ikka Kasahstani," tõi Tirs näite.