2021. aasta kevadel kehtestas ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister määruse, mis nägi ette ettevõtjatele toetuse maksmist koroonaviiruse levikust tulenevate piirangute tõttu.

Määruse kohaselt jäid toetuseta need ettevõtjad, kes olid 1. jaanuarist 31. detsembrini 2019 registreeritud käibemaksukohustuslasena, aga alustasid teenuse pakkumist viis päeva enne nimetatud aasta lõppu. Sel põhjusel jäi toetusrahast ilma üks majutusettevõte, kes vaidlustas otsuse kohtus ning selle aasta hakul küsis riigikohus määruse kohta arvamust õiguskantslerilt.

Õiguskantsler Ülle Madise teatas riigikohtu esimehele Villu Kõvele saadetud kirjas, et määruse sätted on põhiseadusega vastuolus.

"Pole mõistlikku ega asjakohast põhjust, miks peaks sisuliselt sarnases olukorras olevaid ettevõtjaid vormilistel põhjustel erinevalt kohtlema," tõi Madise välja.

Ta lisas, et toetus oli mõeldud ettevõtjaile, keda üle-eelmise aasta märtsis ja aprillis kehtinud piirangud otseselt mõjutasid ning selle mõju hindamiseks võrreldi sama aasta märtsikuu käivet 2019. aasta keskmise kalendrikuu käibega.

Nii sattusid aga halvemasse olukorda need, kes olid kogu 2019. aasta käibemaksukohustuslased, aga alustasid teenuste pakkumist alles aasta lõpus, ning soodsamasse seisu need, kes registreerisid end käibemaksukohustuslasena 2019. aasta keskel või hiljem.

"Ainuüksi kogu 2019. aasta käibemaksukohustuslasena arvel oleku tõttu jäid ettevõtjad toetusest ilma, vaatamata sellele, et nad tegelikult kandsid 2021. aasta märtsi ja aprilli piirangute tõttu kahju ning seda oli võimalik ka tuvastada. Sarnaselt ettevõtjatega, kes registreerisid end käibemaksukohustuslaseks pärast 2019. aasta algust, oli võimalik nendele kahju tekkimine tuvastada tööjõumaksude tasumise alusel," märkis Madise.

Piirangute tõttu kannatanud ettevõtjate toetusest ilmajätmine sellisel viisil oli õiguskantsleri hinnangul vastuolus toetusmeetme eesmärgiga ning ebaproportsionaalne. Ka ei saa ettevõtjate ebavõrdset kohtlemist õigustada sellega, et sooviti vältida administreerimise keerukust või hoida kokku halduskulusid.

"Kokkuvõtvalt leian, et kuivõrd määruse andja eesmärk oli toetada piirangutest otseselt mõjutatud ettevõtjaid, kellel olid suured püsikulud ning kes olid ühtlasi jätkusuutlikud, ning vaidlusalusesse gruppi kuuluvad ettevõtjad nendele tingimustele ka vastasid, oli nende toetusest ilmajätmine vastuolus võrdse kohtlemise põhimõttega," tõdes Madise.