Valimised lähenevad hooga ja 2019 märtsis ametisse vannutatud Riigikogu XIV koosseis lõpetab loetud nädalate pärast töö. Nelja aasta jooksul moodustasid rahvaasemikud kolm valitsust ja võtsid vastu mitusada seadust, aga tootsid ka loendamatul hulgal verbaalseid pärle, millest mõnest tuli valitsust raputav skandaal, mõnest lihtsalt meem.

Samamoodi nagu põlvest-põlve räägitakse, et noorus on hukas, kõlab refrään, kuidas poliitiline kultuur käib alla. Seetõttu otsustas Pealtnägija koostada teistsuguse kroonika, kus me ei räägi reitingutest ega koalitsioonilepetest, vaid vaatleme Eesti olulisemat otsustuskogu inimlikust ja emotsionaalsest vaatenurgast: kuidas mõjutavad riigi kuvandit ja käekäiku poliitikute suhted, sõnaosavus ja lastetuba? 

Õhtulehe uudistejuht Dannar Leitmaa ütles, et poliitika on inimsuhted ja poliitikud on inimesed, nad solvuvad samamoodi ja nad naeravad samamoodi.

Teatrikriitik, endine tippametnik Meelis Oidsalu märkis, et kõik asjad, mis ei ole tavalises õhtusöögilauas maitsekad, need ei mõju riigikogus ammugi enam maitsekalt.

Näitleja Henrik Kalmet ütles, et riigikogu on peegel. "Mida iganes me seal näeme või süüks paneme, just inimkoosseisu mõttes, siis selle taga on valijad, iga inimene, kes seal on, ta on valitud, keegi arvab, et ta peaks seal olema. Ehk et mis iganes etteheide, mul on suunata talle, siis teatud mõttes tuleks see suunata ühiskonda tagasi," rääkis Kalmet.

Poliitika elab valimistsükli järgi. Neli aastat tagasi kevadel tundus, et Reformierakond võtab esikoha ja Eesti saab Kaja Kallase näol esimese naispeaministri. 

"Ma mäletan, et kui oli valimiste õhtu, siis ma olin parasjagu komandeeringus ja sõin Bostoni kesklinnas restoranis austreid ja vaatasin tulemusi. Samal ajal kolleegid arutasid, et kas saab panna esileheküljele pealkirja "Igor Mang ennustab: järgmine valitsusjuht on mees". Kuna tulemused olid nii Kaja Kallase poole kaldu, siis peatoimetaja tegi otsuse, et kuule, me ikka ei saa seda panna, sest see on tõenäoliselt vale. Kahjuks selgus, et seekord oli Igor Mangil õigus," rääkis Leitmaa.

Oli see valimised võitnud reformikate ülbus või planeetide seis, aga edukuselt järgmised kolm erakonda panid leivad ühte kappi ning märtsi lõpus 2019. aastal sündis nn EKREIKE koalitsioon, mille peaminister oli hoopis Jüri Ratas. 

"See on selles suhtes sarnane, nagu võib-olla teatris või lavastustega öeldakse, et algus on väga oluline. Et mis tooni sa annad, mis situatsiooni sa lood. Ja kui see asi hakkab juba pihta niimoodi... Kõik eeldame, et võitja paneb kokku valitsuse, see läheb ühes suunas ja järsku on meil mingisugune hoopis teine olukord, siis ma arvan, et teatud hõõrumine on asja sisse kirjutatud," sõnas Kalmet.

Parlament ja valitsus polnud veel õieti ametiski, kui skandaalid kerisid. EKRE IT-ministrit saatis koduvägivalla kahtlus ja president – kes muide kandis kõneka sõnumiga pusa – marssis tema ametisse vannutamise ajal saalist välja. Peidetud sõnumid olid sel kevadel kuum teema: kui konservatiivide noorim rahvasaadik Ruuben Kaalep näitas ametisse vannutamisel mõnede meelest rassistlikku žesti, siis pidas sotsiaaldemokraat Riina Sikkut vastasleerile loengu semiootikast, ehkki sõnavõtu teema pidi olema aktsiisipoliitika.

"Näiteks see siin, vaadake siia, see on Pikk-Peeter. (Näitab keskmist sõrme.) See asub nimetissõrme ja nimeta Matsi vahel, aga teie poolt viidatud globalistlik liberaalne läänemaailm on andnud sellele žestile teistsuguse tähenduse," rääkis Sikkut.

EKRE lubas süvariigile kujundlikult keskmist sõrme näidata ja võimule saades ka tegi seda. Kuigi nende fraktsioon oli suuruselt kolmas, kaaperdasid nad tihti tähelepanu. Näiteks ühe esimese asjana nõudsid nad, et riigikogu Valgest saalist kaoksid Euroopa Liidu lipud.

"See ei olnud pelgalt tseremoniaalne küsimus. Sellega ilmselgelt taheti, eriti nii siin viibivatele saatkondadele kui ka osale oma elektoraadist, anda märku, et uus võim on kohal. Midagi on muutunud - taheti Ratase uue valitsuse ajal kohe alguses näidata," lausus Oidsalu.

Asjad olid teisiti kasvõi selle poolest, et esimest korda Eesti ajaloos istusid valitsuses isa ja poeg Mart ning Martin Helme, mis andis nende sõnadele suurema kaalu, aga ei pidurdanud suurt nende sõnavoolu. Eriti käre oli Helme seenior, kelle stiilinäidete hulka kuulub riigikogu nimetamine asjusurnuks. "See on šokiteraapia ja seda šokiteraapiat vajab mitte ainult siin saalis istunud tihtipeale, ma julgen isegi öelda, ajusurnud seltskond," ütles Helme riigikogu infotunnis.

Helme võrdles ka Soome peaministrit Sanna Marinit müüjatüdrukuga. Või Deutche Welle'le antud intervjuus soovitas homodele joosta Rootsi või joosta ringi Rootsis, sõltuvalt tõlkest...

"Mart Helme on, kui ta hoogu satub, pidurdamatu, sealt tuleb ikka nagu selliseid pärle, et diplomaatilised suhted kannatavad riikide vahel," sõnas Leitmaa.

Just selle sama abielureferendumi ümber käinud kakluses kolistas ämbreid ka Reform. Koos sotsidega võtsid nad jaanuaris 2021 appi juntimise ehk proovisid rahvahääletuse välja kuulutamist takistada hiiglasliku hulga parandusettepanekutega. Rohkem kui 10 000 ettepaneku hulgas – näiteks kas Eesti rahvusloom peaks olema rott – pakkusid reformikad Urmas Kruuse, Ants Laaneots ja Jüri Jaanson, et rahvalt tuleks küsida, kas Eesti võiks kuuluda Venemaa koosseisu. 

"See oli nagu nii rumal küsimus. Kui sellisel hetkel, kui Venemaa on järjest agressiivsem, paned sellise küsimuse, siis nad oleks pidanud aimama, et seda kasutatakse siiamaani," sõnas Leitmaa.

"Riigikogu stenogramm on ikkagi üks ajaloolisi dokumente ja selliseid lauseid isegi nagu mänguhoos ei tahaks sealt tegelikult leida. Aga poliitilises võitluses teinekord minnakse üle võlli ja ma saan aru, et seal need töötunnid olid üsna pikad ja õhtu hiline ja võib-olla keegi külastas ka mingit kohvikut kuskil seal. Et sellest tingituna ka tehakse vigu," rääkis Oidsalu.

Kõik selle varjutas aga 2020 kevadel saabunud koroonakriis. Nagu ühiskonnas laiemalt, kerkisid pandeemia ajal ka riigikogus esile omad teisitimõtlejad. 

"Kalle Grünthal enne koroona-aega oli ju täitsa nähtamatu tüüp, korraga hakkas seal käima mingisuguses kostüümis ja muid asju tegema. Sisuliselt inimene suutis klounaadiga ennast ilusti pilti mängida ja see töötas väga hästi," rääkis Leitmaa.

"Grünthal on lihtsalt jah klassikaline, selline paha poiss tagapingis ja "Grünthalit-tegema" võiks tähendada lihtsalt võimete kohaselt endale kuidagi poliitilist nähtavust tekitada," ütles Oidsalu.

Maskide, deso ja distantseerimise maailmas läksid ka seadusandjad kodukontorisse, mis tootis omakorda kentsakaid hetki. Poliitikute selja taga hüppasid lapsed või koduloomad ning keset kaugistungit voodis veipivast Tarmo Kruusimägist sai suisa rahvusvaheline hitt. 

"Kui meil mõned mehed hakkasid nii-öelda voodist esinema riigikogu saali, mingisuguses imelikus lõualoti positsioonis ja tõmbasid veel e-sigaretti, siis ma ütleks, võib-olla kaamera võiks ikka kinni olla. Kas me tõesti peame riigikogu liikmetele tegema mingisuguse reegli, et kui on istung ja ühinete virtuaalselt - palun, mitte WC-st, või kui WC-st, siis et eksju mitte selle ajal. Palun ärgake vähemalt viis minutit enne seda," rääkis Kalmet.

Kuna tegu on avalik-õigusliku ringhäälinguga, siis tasakaalustatuse nimel märgime ära, et ka reformikas Jürgen Ligi vilksas vähemalt korra linnavolikogu kaugistungil justkui püksata. Kuuldavasti on poliitikute läbisaamine kuluaarides viisakas, kuid kui kaamerad näiteks riigikogu infotunnis käima pannakse, lööb opositsioon kihvad koalitsiooni säärde. See võib olla sirgjooneline süüdistamine nagu näiteks vaktsiinide teemal.

"Meil on päevatoimetaja tavaliselt see inimene, kes jälgib neid avalikke istungeid ja muid asju. Ma olen talle öelnud, et kui sa tõesti enam ei suuda ja sa tunned, et seda nagu lugejal pole ka enam vaja, siis lõpetame ära, ärme kajastame seda enam," rääkis Leitmaa.

"Aga see üldine töökiusu või koolikiusu õhkkond, mis juba saali on tekkinud ja mis ei ole enam selline erand, et ohoo, juhtus ja vabandame, vaid mis on pigem rutiini osa. Et pigem on sündmus see, kui see puudub istungil, et see nihe iseenesest on tõsiselt jälgimist väärt," sõnas Oidsalu.

Eriti teravaks läks vastasseis möödunud sügisel, kui Riigikogu arutas reformierakondlase Marko Mihkelsoni fotoskandaali. EKRE esimees Martin Helme luges ette võikalt üksikasjalikke kirjeldusi vastaspoole hagist, mis paljude meelest kahjustas mitte ainult alaealiste laste õigusi, vaid ka parlamendikultuuri. Hukkamõistu pälvis nii ettekandja kui spiiker Jüri Ratas, kelle võimuses olnuks sõnavõtt katkestada.

"Minu arust Mihkelsoni kaasuse hetk oli see, kus kõik hea maitse, viisakuse kõik piirid ületati täielikult. Ja seal kindlasti Jüri Ratas peaks peeglisse vaatama, sest temal oli see võimalus olemas, seal midagi korda sättida, aga see oli selle riigikogu koosseisu kõige - joonin kolm kord alla - kõige piinlikum hetk üldse," sõnas Oidsalu.

"Riigikogu esimees käis tantsusaates, oli mingi realitys, see on minu jaoks nagu, et nagu peaminister oleks olnud Ukraina sõja ajal tantsusaates. Sorry, ma ei saa tulla, ma tantsin praegu," sõnas Kalmet.

Taaskord tuleb tasakaalu nimel öelda, et ka peaminister ei pidanud siiski paljuks tantsusussi sahistada. Kui Eesti Päevaleht valis ta aasta kõige mõjukamaks inimeseks, tegi Kallas hoogsa rahvatantsunumbri.

Üks asi on avalik kuvand, aga ka ametlik statistika kinnitab, et just EKRE saadikud on kõige agaramad arupärijad. Pika puuga juhib endine ajakirjanik Peeter Ernits, kes tegi nelja aasta jooksul ühtekokku 1647 sõnavõttu, mis on viis korda rohkem kui näiteks Martin Helme (332) ja kümme korda rohkem kui Kristen Michal (162).

Omaette rekordimees on Kalle Grünthal, kelle arvel on 323 protseduurilist küsimust. Seevastu keskerakondlased Natalia Malleus ja Igor Kravtšenko käisid küll üpris korralikult kohal, aga esitasid ametlikult vaid kaks kõnet. Seetõttu on isegi meie ekspertidel raske nime ja nägu kokku viia.  

"Ma isegi kuulen esimest korda nende nimesid. Igas riigikogus on selliseid, õnneks mitte palju, et ma vaatasin lõpetava riigikogu 14. koosseisu ka üle ja noh, enam enamikku ikka tunnen ja tean enam-vähem, mis teemadega nad seotud on, aga nendest kahest tõesti polnud kunagi kuulnud," sõnas Oidsalu.

Nelja aasta jooksul juhtus palju, aga kaugeltki kõik ei mahu saatesse. Lõpetuseks valis meie mitteametlik žürii (isehakanud poliiteksperdid) lahkuva riigikogu kõige erilisemateks hetkedeks kolm situatsiooni. 

Esimene pärineb 2019. aasta sügisest, kui tollane sotside juht tegi sõna otseses mõttes pauku. Et luua kujund, kuidas pensionisamba vabaks laskmine on nagu kullavihma õhku paiskamine. "Pärast muidugi vist Indrek Saar oli see, kes tolmuimejaga kokku ajas seda mööda riigikogu saali, ehk siis sellist tsirkust tehakse hästi palju, et just tänu sellele et sotsiaalmeedias see trendib," sõnas Leitmaa.

Teine eriauhind läheb Keskerakonna nimekirjas riigikokku jõudnud parteitule Imre Sooäärele, kes pidas ametivannet andes sütitava kõne armastusest. Kolmandaks tõstame esile Helle-Moonika Helmele EKRE-st, kelle vokaalset arengut saame jälgida tänu riigikogu salvestistele ja jõuluvana külaskäigule läbi aastate. 

"Võib-olla natukene mingit etendusliku nõu oleks neil vaja, et kuidas seda kõike teha natukene ägedamalt. Et noh, et harrastusteatrit on ka tore vaadata, aga enamasti käiakse vaatamas siis, kui su sugulane seal mängib, et muidu ei ole nagu põhjust," sõnas Oidsalu.

Kokkuvõttes - see kõik võib tunduda sõltuvalt vaatenurgast, humoorikas või hullumeelne aga - mida sellest kõigest ikkagi järeldada? Meie mitteametlik poliitika analüüsi toimkond leiab, et sotsiaalmeedia on olulisel määral mõjutanud ka parlamendi tööd ja mingis mõttes ongi poliitikutest saanud omamoodi suunamudijad, kes püüavad tähelepanu iga hinnaga ja üksteist üle karjudes.  

"Kui sa poliitikas tõstad häält, selle asemel, et tõsta oma sõnastust, siis sa mõnes mõttes ikkagi jääd maadlema nende teistega ja sa saad ise ka mustaks, sest mudamaadlus… Arvatakse, et see on lihtne kunst. Mudamaadlus on üks väga keeruline kunst. See nõuab vilumust ja kui sul ei ole seda vilumust ja sa lähed mudamaadlusesse, sa tegelikult kaotad pidamise," rääkis Oidsalu.

"Pendel liigub selles suunas, et ühel hetkel, ma arvan, tekib inimestel sellest laadast väsimus," võttis Leitmaa teema kokku.