"Meil ei ole konkreetseid tõendeid oma väidete toetamiseks, kuid hinnangute kohaselt on Soome lahte läbivate kaubalaevade profiil muutunud. Toimunud on üleminek Lääne laevandusettevõtete laevadelt muudele laevadele," rääkis Soome lahe piirkonna piirivalveülem Tuomas Luukkonen STT-le.

Luukkonen ütles, et piirivalve, millel on oluline roll ka keskkonna kaitsel, on alates sõja algusest eelmise aasta veebruaris tihendanud laevaliikluse jälgimist Soome lahes. Kui sõja alguskuudel võis märgata laevaliikluse vähenemist Venemaa sadamatesse ja sealt välja, siis suveks taastus tavapärane maht, märkis ta.

"Iga nädal läbib Soome lahte 60-80 naftatankerit ning sadakond muud kaubalaeva," rääkis piirivalvekomandör.

Naftaekspordi tähtsus on Venemaa jaoks kasvanud

Helsingi ülikooli keskkonnapoliitika professor Veli-Pekka Tynkkynen rõhutas STT-le, et naftaeksport on Venemaa jaoks pärast sõja algust muutunud veelgi tähtsamaks ning seetõttu ka riigi Soome lahe äärsed sadamad.

"Vene gaasiekspordi võimalused on lähiajal üsna tumedad, kuna (Läänemere alused Nord Streami) gaasijuhtmed on õhitud ja Euroopa riigid on vähendanud gaasiimporti Venemaalt. Seetõttu on nafta eksport muutunud veel olulisemaks, kuna seda on võimalik tankeritega välja vedada," rääkis professor. Ta tõi välja, et eriti on kasvanud Vene naftaeksport Indiasse.

Tynkkyneni sõnul tuli enne sõja algust kuni poolt Vene riigi tuludest nafta ja gaasi ekspordist ning parimatel aegadel kolmandik ainuüksi naftast.

Seetõttu jätavad lääneriikide juba seatud piirangud Venemaa toornaftale riigi ilma umbes 160 miljonist dollarist päevas. Uued, äsja kokku lepitud hinnalaed naftatoodetele peaks tulusid veelgi kärpima.

Piirangud kehtestatakse selle kaudu, et peamiselt lääneriikides tegutsevatel ettevõtetel keelatakse kindlustada laevu või pakkuda krediiti firmadele, mis vahendavad Vene naftat kallimalt kui seatud hinnalaed.

Venemaa on värvanud varilaevastiku

STT tõi esile, et mitu suurt meediakanalit kirjutasid aasta lõpus, kuidas Venemaa on loomas enda varilaevastikku, et lääneriikide seatud sanktsioonidest kõrvale hiilida.

Kuna Venemaal endal tankereid ei jätku, on ta sunnitud kasutusele võtma kehvas seisukorras laevad, mida haldavad ettevõtted sanktsioonidega mitteühinenud riikidest. Sellised laevad on aga tihti juba oma eluea lõppu jõudnud ning omaette teema on nende suutlikkus liikuda talvel piirkonnas, kus meri võib olla jääs.

"Kuna praegu on Vene toornafta hind väiksem kui hinnalaeks määratud 60 dollarit barrelist, saab Venemaa palgata Kreeka tankereid, mille on kindlustanud Briti firmad. Aga kui hind peaks tõusma, satub Venemaa raskustesse ning võib hakata kasutama tankereid, mille väärtus enne eelmise aasta veebruari oli juba null," rääkis Tynkkynen.

Luukkonen lisas, et lisaks tankerite halvale seisukorrale on probleemiks ka see, et paljudel neist ei ole jääklassi, mis peaks tagama nende vastu pidamise ka rasketes jääoludes. Siiski on kõik praegu jälgitud tankerid olnud kahekihilise kerega, mis peaks olema piisav ohutuse tagamiseks ka õnnetuse korral ja on eelduseks Soome lahes sõitmisel.

Meeskondade koosseis on muutunud

Luukkonen rääkis ka, et Soome laht on suhteliselt madal ja kitsas ning selle kohta on siin laevade liiklus väga intensiivne, seda isegi maailma mastaabis. See koos talvetingimustega seab aga laevade meeskonnale täiendavad nõudmised, lisas ta.

"See loob õnnetuseohu, kui meeskond ei tea, kuidas siin liikuda. Meie hinnangute kohaselt on osal neist laevadest nüüd meeskonnad, mis pole siin varem sõitnud," ütles Luukkonen.

Professor: Venemaa võib sihilikult õnnetuse korraldada

Professor Tynkkynen, kes on kursis Venemaa keskkonnapoliitikaga, tõdes, et ilma kahtlusteta suurendab varilaevastiku kasutamine keskkonnaohte Soome lahes.

Küsimusele, kas Venemaa ei hooli keskkonnast, vastas ta: " Varasemalt hoolis, aga nüüd on olukord täiesti muutunud."

Ta läks isegi nii kaugele, et pidas võimalikuks naftalekke sihilikku korraldamist ning viitas Nord Streami gaasijuhtmete õhkimisele Läänemere põhjas, mille korraldajaks on peetud Venemaad, kuid mida ei ole siiani suudetud tõestada.

"On ilmselge, et Venemaa lasi need torud õhku. Ja kui Putin surutakse nurka, võime näha igasuguseid probleeme tekkimas, isegi meelega korraldatud naftalekkeid," rääkis professor. "Ma kujutan ette, kuidas Venemaa propaganda teatab, et peab kasutama nii halvas seisukorras laevu, kuna Euroopa ei hooli keskkonnanõuetest. Siis oleks see justkui Euroopa süü, kui õnnetus peaks juhtuma," tõdes Tynkkynen.