Valimispäeva lähenedes tellitakse reitinguid tihedamalt ning muidu kord kuus andmeid edastanud 32-aastase staažiga Kantar Emor küsib alates sellest nädalast valijate poliitilisi eelistusi iga nädala alguses. 

"Me kasutame mõlemat, nii veebiintervjuusid kui ka telefoniintervjuusid, ja erakondade puhul on proportsioon selline, et kaks kolmandikku on veebiintervjuud ja üks kolmandik telefoniintervjuud. Erakondade puhul on valim vähemalt 1500 vastajat ehk 1000 veebi teel ja 500 telefoni teel," lausus Kantar Emori uuringujuht Aivar Voog.

Et saada proportsionaalselt esinduslik valim, kasutab Emor statistikaametilt saadud valimisealiste kodanike jaotust. Sealjuures veebiküsitlused tehakse eelvärvatud kontaktbaasi alusel.

"Nende inimeste värbamist me alustasime juba 20 aastat tagasi. Siis me kasutasime põhiliselt näost näkku intervjuusid vastajate kodudes ja selle käigus me küsisime inimeste valmisolekut osaleda ka meie veebiintervjuudes ja paarikümne aasta jooksul me oleme päris suure hulga neid saanud. Me kasutame ka telefoniintervjuusid selle jaoks, et värvata kontaktbaasi inimesi juurde. Praegu kontaktbaas sisaldab ligikaudu 30 000 kontakti, kelle hulgast me teeme juhuvaliku," rääkis Voog.

Norstat uurib erakondade populaarsust igal nädalal aastast 2019. Andmete kogumiseks kasutatakse samuti kombineeritud meetodit, kuid suurema osakaaluga on telefoniintervjuud.

"Me oleme rohkem telefoniintervjuude usku. See profiil, kes vastab veebi teel, on natuke teistsuguste väärtuste ja vaadetega, kui see, kes telefoni teel vastab. Seetõttu me olemegi jäänud ikkagi telefoniintervjuude poole kaldu, sest see on andnud meile seni kõige täpsemad tulemused, mis Eesti elanike arvamust kajastavad," lausus Norstati tegevjuht Evelin Pae.

Norstati kõnekeskus asub Eesti lõunapiiril Valgas ning telefoniintervjuudeks kasutatakse juhuslikke numbreid, tagades nii vastuste kordumatuse. Iganädalane valimi suurus on tuhat inimest, ent arvestatakse ka jooksvaid andmeid.

"Andmed baseeruvad jooksva nelja nädala kumulatiivsetel andmetel ehk tegelikult valim on 4000 vastajat, mis on juba oluliselt suurem valim. Kuna iganädalaste lainete puhul võib ette tulla teatavaid kõikumisi või ka juhuslikkust, siis just nelja nädala kumulatiivne vaade taandab selle juhuslikkuse mõnevõrra maha," ütles Pae.

"Oleme ka näinud sotsiaalmeedias inimesi ütlemas, et nad ei ole meie erakonna uuringule veel vastanud. Ma loodan, et me jõuame nendeni. Just juhuslikult genereeritud numbrite valim annabki võimaluse, et meil tõesti on võimalus kõigini jõuda," lisas ta.

Kui suur on reitingute mõju erakonnile endile?

"Kahtlemata väga suur. Erakonnad ju pidevalt jälgivad reitingud ja üritavad siis reageerida. Nad analüüsivad olukorda ja üritavad mingeid korrektuure teha, näiteks arutavad selle üle, et kas õiged inimesed on nende jaoks pildis ja nii edasi. See on kindlasti üha enam reitingupõhine poliitika," lausus poliitikavaatleja Ott Lumi.  

Teisalt on aeg-ajalt kuulda, kuidas mõne partei poliitik avaldab, et reitingud ei mängi rolli, sest tõeline tõde selgub alles valimistel.

"Mingi poosi peab ikka võtma ju. Ega keegi ei taha ju avalikkuse ees hakata liigselt analüüsima toetust juba ka sellepärast, et see ju peegeldabki möödanikku ja sa ei tea, mis homme saab toimuma ja lõpuks kuidas valija hääletab. Seal on eksida hästi lihtne ja see eksimine võib viia mingisuguste järgmiste sammudeni, nii et ma väga hästi mõistan, miks nad on ettevaatlikud," rääkis poliitilise kommunikatsiooni ekspert Annika Arras.

Reitingutabelis õnnestuvad erakonnad, kelle kampaaniameeskonnas on kogenud tegijad. Kampaania ajal ei ole mõistlik suuri muutusi enam teha, vaid püütakse sihtida valijaid, kes pole oma meelsuses veel kindlad. 

"Viimase faasi kampaania muudatused võivad eelkõige olla tingitud hoopis sellest, et kuhu poole hakkavad liikuma need valijad, kes ei ole veel otsustanud ja kuhu poole liiguvad need, kelle meelsus on ühe või teise erakonna vahel. Nad kahtlevad veel ja seal võib küll määravaks saada see, milliseid samme või reageeringuid erakonnad päris viimastel nädalatel esile toovad," ütles Arras.

Ootamatult kehva reitingu puhul ei ole niivõrd oluline muutustele reageerida, kui püüda avalikkusele tulemusi selgitada.

"Kui on ikkagi üllatuslikult halb reiting, siis tavaliselt järgmine hommik on erakonna esimehega nii-öelda kriisikoosolek ja siis arutatakse, mitte seda ennekõike, et mis seal toimub, vaid ennekõike nii-öelda ASAP küsimus on see, et kuidas me kommenteerime seda. See on tavaline rutiin," lausus Lumi.

Ekspertide sõnul on erakondade reitingud suures osas usaldusväärsed.

"Ma Eesti uuringufirmasid ja sotsioloogilisi uuringuid läbiviivaid firmasid enamasti väga usaldan. Ma usun, et see peegeldabki seda, mis päriselt ühiskonnas toimub ja milline meelsus on. See ei ole kindlasti lõplik tõde, aga kindlasti on see oluline suunanäitaja," lausus Arras.