Ukraina üksused tulistavad välja keskmiselt 5000 mürsku päevas. Sama palju laskemoona hangib aasta jooksul mõni väiksema suurusega Euroopa riik, vahendas Financial Times. 

Euroopa relvafirmad proovivad nüüd laskemoona tootmist suurendada, et täiendada riiklikke varusid ja jätkata Ukraina varustamist. 

"See on tootmisvõimsusega seotud sõda," ütles Norra relvafirma Nammo juht Morten Brandtzæg.

Euroopa relvafirmad teevad jõupingutusi, et tootmist suurendada, kuid seda segavad väike tootmisvõimsus, töötajate nappus, tarnehäired. Pandeemia tõttu suurenesid juba varem tarnehäired, puudus on toorainest. See pärsib tootmise suurendamist veelgi. 

Euroopa relvafirmad konkureerivad nüüd tooraine ja oluliste komponentide pärast. Firmad proovivad hankida kemikaale, metalle ja palkavad juurde töötajaid. 

"Tahame suurendada tootmisvõimsust, et rahuldada klientide, nagu Rheinmetall ja BAE Systems kasvavat nõudlust. See tekitab probleeme, kuid me töötame selle nimel," ütles lõhkeainete tootja Eurenco tippjuht Yves Traissac. 

Saksamaa relvafirma Rheinmetall teatas jaanuaris, et ehitab Ungarisse uue lõhkeainetehase. Seal tehases hakatakse tootma lõhkeainet laskemoona jaoks, mida kasutavad suurtükid ja tankid. 

Suurbritannia relvafirma Chmering juht Mick Ord ütles, et paljud kliendid tahavad, et Chmering suurendaks oma toodangut 100–200 protsendi võrra, vahendas Financial Times. 

"Tootmisvõimuse suurendamine võtab aega, tuleb teha investeeringuid uutesse tehastesse. Need on üsna kulukad projektid, mis võtavad aega mitu aastat," ütles Ord. 

Euroopa riigid plaanivad nüüd suurendada koostööd, et suurendada tootmisvõimsust. Euroopa riigid otsivad ka mujalt koostööpartnereid. Prantsusmaa teatas jaanuari lõpus, et hakkab tegema koostööd Austraaliaga.

"Euroopas ei hakka kunagi olema ainult üks raketikütuse tehas, kuid kui üldse on olnud aeg öelda, et peame tegema koostööd laskemoona osas, siis on see praegu," ütles ajakirja Defence Analysis toimetaja Francis Tusa.