Eelnõu eesmärk on arendada Eestis välja kaitsetööstuspark, võimaldamaks kaitsetööstusettevõtetel rajada Eestisse laskemoona tootmine, teatas ministeerium pressiteate vahendusel. "Soovime omalt poolt luua eeldused selleks, et ka Eestis oleks laskemoona tootmine võimalik ning nii meie oma kaitsevägi kui ka liitlased saaksid osta Eestis toodetud moona," ütles Pevkur pressiteenistuse vahendusel.

Kaitsetööstuspargile otsitakse sobivat asukohta ja määratakse ehitusõigus riigi eriplaneeringuga, selgitas ministeerium. Kaitseministeeriumi eesmärk on riigi eriplaneering kehtestada asukoha eelvaliku otsuse alusel. 

"Eriplaneeringu algatamisega alustame ametlikku planeerimisprotsessi, mille eesmärk ongi leida kõige sobivam asukoht kaitsetööstuspargile," ütles kaitseministeeriumi kaitsetööstuse arendamise erinõunik Indrek Sirp ERR-ile.

"Eelanalüüs on tänaseks tehtud ning valikusse on jäänud neli ala kolmes omavalitsuses, milleks on Lääne-Nigula vald, Lüganuse vald ja Pärnu linn. Pärnu linna omavalitsusüksuses asub planeeringuala Audru ja Tõstamaa osavalla territooriumil," lisas ta. "Planeerimisprotsess analüüsib põhjalikult neid alasid ja sealt me peaks leidma selle ühe, kuhu see tööstuspark siis tuleks," ütles erinõunik.

"Kõik need alad vastavad baaskriteeriumitele, mille me eelanalüüsi käigus välja töötasime. Näiteks et tööstuspargi pindala võiks olla 50–100 hektarit ja lisaks sellele ohutu kaugus võiks olla 600–800 meetrit. Aga selleks, et põhjalikumalt alade sobivust hinnata, ongi planeerimisprotsess vajalik – seal hinnatakse ka keskkonnamõjusid, mõjusid kohalikule sotsiaalsele majanduslikule elule ja nii edasi. Nii et planeerimisprotsess annab niisuguse põhjalikuma sissevaate nende alade sobivuse kohta," selgitas Sirp.

Ta kinnitas, et kõik kolm omavalitsust toetavad tööstuspargi rajamist, on valmis igati kaasa lööma ja koostööd tegema.

"Nii et me küll hetkel ei oska lugeda välja ühtegi vastuseisu omavalitsuste poolt," tõdes Sirp.

Kaitseministeeriumi erinõunik rääkis ERR-ile ka sellest, et eelanalüüsi käigus jäeti valikust välja Lääne-Harju vallas Paldiski lähedal asuv ala, kuna seal oli liiga vähe ruumi tööstuspargi ehitamiseks ning Viru-Nigula ja Rakvere valla alad, kus saab takistuseks potentsiaalselt fosforiidi kaevandamine.

Riik rajab tingimused, ettevõtjad ehitavad tehase

Tööstuspark on plaanitud laskemoona tootmise nõudeid silmas pidades, riik arendab välja vajaliku baastaristu, ettevõtted saavad tulla ja rajada oma toomishooned. Park võimaldab toota väikest, keskmist kui ka suurekaliibrilist moona, öeldi kaitseministeeriumi pressiteates.

"Riik omalt poolt loob baastaristu – ligipääsuteed, elektriühendused ja kõik sellise ning siis samal ajal saavad ettevõtted, kes on huvitatud ja kellega me teeme kokkulepped, hakata rajama oma tootmisrajatisi. Ettevõtted saavad sinna tulla ja vastavalt sellele, kuidas nad näevad võimalusi oma äritegevuseks, panna püsti vastavad tootmishooned ja hakata tootma," rääkis Sirp. "Seni on ettevõtted rääkinud väiksekaliibrilise moona tootmisest kuni suurekaliibrilise moona tootmiseni ja kõigest, mis sinna vahepeale jääb. Aga lõpuks selgub see ikkagi järgnevate kuude ja aastate jooksul, mis sinna täpselt tuleb. Meie oleme valmis igati ettevõtteid toetama selle tööstuspargi näol ja võimalik, et ka täiendavalt muul moel," lisas ta.

Ministeeriumi prognoosi kohaselt võtab planeering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine umbes poolteist aastat, peale mida saab alustada pargi rajatiste ehitusega. Esimene tootmine võiks toimuda kahe ja poole aasta pärast.

Sirp rääkis oktoobris ERR-ile, et rajatav tööstus peab suutma ka eksportida. "Ainult Eesti turu pealt laskemoona tootmist kasumlikult üles ei pane ja käigus ei hoia," sõnas Sirp.

Ta tunnistas ka, et Eesti saaks tootmisvõimalusi pakkuda juba turul tunnustatud ettevõtetele, kes laiendaks oma tegevust Eestisse. "Oleme rääkinud nii Eesti ettevõtetega kui ka välismaiste ettevõtetega. Huvi on nii siin- kui sealpool. Kaks-kolm-neli ettevõtet on küllaltki konkreetselt oma plaanidest rääkinud. Ja need kõnelused jätkuvad. On läbi käinud nii padrunitootmine, ka suurtükimürsu tootmine, miinide tootmine. Konkreetseid ettevõtteid ma siiski ei mainiks."

Lisaks plaanib kaitseministeerium uurida lõhkeaine tootmise võimalusi ja teostatavust Eestis, teatas ministeerium.

"Lõhkeaine tootmine on olemuselt keemiatööstus, see vajab laskemoona tootmisest tõenäoliselt palju rohkem ressurssi – näiteks vett ja energiat. Euroopas on suur lõhkeaine tootmisvõimsuse puudus. Juhul teostatavuse analüüs näitab, et see on majanduslikult ja tehnoloogiliselt  teostatav, siis saame riigi eriplaneeringu protsessi käigus leida asukoha ka lõhkeaine tehasele, aga see ei pea olema laskemoona tootmisega ühes asukohas," sõnas Sirp.

Ministeerium tõdes oma teates, et laskemoona tootmise võimsus Euroopas ei ole siiani jõudnud tasemele, mis see olema peaks, arvestades muutunud julgeolekuolukorda ja sõda Ukrainas.