Ukraina üksused tulistavad iga päev välja 5000 mürsku ehk sama palju kui mõni väiksema suurusega Euroopa riik terve aasta jooksul hangib, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Ajaleht Financial Times kirjutas teisipäeval, et Euroopa relvafirmad teevad jõupingutusi, et moonatootmist suurendada, kuid seda segavad väike tootmisvõimsus, töötajate nappus ja tarnehäired.

Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse direktor Indrek Kannik ütles, et tootmisvõimsuse üles saamine võtab aega.

"Olukord on paranenud, aga ta paraneb aeglasemalt, kui me kõik tahaksime. Ma arvan, et demokraatlikes riikides ongi see ühiskonna ümber häälestamine sõjaajastu distsipliinile hoopis keerulisem kui diktatuurides ja ega venelastelgi liiga hästi ei lähe, venelased ei ole ka suutnud sellise määral oma tööstust käima saada, nagu nad oleksid ise tahtnud," kommenteeris Kannik.

Eesti on Ukrainat märkimisväärselt toetanud nii relvade kui ka moonaga. Samal ajal me ise hangime sadade miljonite eest tehnikat ja varustust juurde. Näiteks sel ja järgmisel aastal peaks tulema 300 miljoni eest laskemoona, osaliselt on hangitud meremiinid ning saabuma peaks hakkama laevatõrje raketid.

Samuti tuleb lisa juba kohal olevatele K9 liikursuurtükkidele - tarne ootel on kuus ja leping sõlmitud veel 12 ostuks. Veel on hangitava seas keskmaa- ja lühimaa õhutõrje, mitmikraketiheitjad, kuulipildujad, snaipri relvad, taktikaline raadioside ja muu.

Kaitseinvesteeringute Keskuse hangete osakonna juhataja Ivar Janson kinnitab, et praegune olukord mõjutab nii tarneaegu kui ka hindu.

"Sama probleemi ees seisavad ka kõik teised riigid ehk nõudlus turul on muidugi suurenenud ja see seab ka teatud piirangud nende tarnetähtaegadele, hinnad on tõusnud, inflatsioon ja nii edasi," sõnas Janson.

Samas Eesti on tema sõnul heas positsioonis.

"Me suutsime seda suurenenud nõudlust ennetada läbi selle, et meil olid tegelikult otsustajate poolt need eelarved õigel ajal antud ning seeläbi me saime need tellimused varem sisse panna," ütles Janson.

Kannik lisab, et võimalikud tarnemured pole põhjus, mis peaks panema Eestit Ukrainale moona saatmisest loobuma.

"Meie riskid sel puhul kui Ukraina selle sõja kaotab, on kordades suuremad, kui sellel puhul, kui Ukraina kaotab ja meil on natuke moona rohkem alles," rääkis Kannik.