Kalibr on maismaasihtmärkide tabamiseks mõeldud tiibrakett, mida võib lasta laevadelt, allveelaevadelt ja lennukitelt. Rakett lendab 200 kuni 2000 kilomeetri kaugusele ja võib kanda ka tuumalõhkepead.

Naaberriigi territooriumi ületavat raketti mõjutada on keeruline ja seetõttu on sõjategevuse naabruses asuvad piirkonnad ohus.

"Tiibrakettide madala lennutrajektoori tõttu nende avastamine on suhteliselt keeruline, kuna nad tavaliselt lendavad radarikattest allpool. Hästi palju sõltub sensoritest, mis on olemas konkreetsel riigil, kes seda avastada tahab, ja nende sensorite võimekusest. Ja loomulikult relvastusest, mis on nende sensoritega ühildatud, et neid hävitada," selgitas kaitseväe õhutõrjeinspektor kolonelleitnant Tanel Lelov.

"Eelnevates konfliktides, kui me vaatame kas või Balkanit ja teisi riike, on tabatud asju, mille tabamine eesmärk ei olnud. Ja loomulikult naabruses asuvatel riikidel – piirkondadel, küladel –, mis jäävad vahetult Ukraina lähedusse, kindlasti on see oht suur," ütles kaitseväe luurekeskuse ülem kolonel Margo Grosberg.

Endine USA maavägede ülem Euroopas erukindral Ben Hodges soovitab NATO-l korraldada Balti riikides raketitõrjeõppusi nii militaar- kui ka tsiviiltaristu kaitsmiseks koostöös Soome ja Rootsiga ning kasutades võimekusi, mida Balti riigid ise hankida ei suuda.

"Minu soovitus ministeeriumile Tallinnas on nõuda NATO-lt integreeritud õhu- ja raketitõrjeõppuste korraldamist. Neid pole aastaid korraldatud, mitte sellises ulatuses, et harjutatakse kõike," on Hodges öelnud.

Kolonelleitnant Lelov ütles, et sellised õppused peaks toimuma kord aastas, arvestades arenevat tehnoloogiat ja taktikat.

"Sarnaseid õppuseid on läbi viidud. Sääraseid õppuseid tuleb kindlasti ka veel. Praeguse seisuga liitlaste raketitõrjesüsteemid on kas virtuaalselt või reaalselt ka sääraste õppuste käigus kasutusel olnud," rääkis Lelov.