X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

ERR Brüsselis: Zelenski visiit toob sõja EL-i tähelepanu keskpunkti tagasi

Foto: SCANPIX/EPA/JOHANNA GERON

Brüsselis toimub neljapäeval Euroopa Ülemkogu, mille peakülaline on Ukraina president Volodõmõr Zelenski, kelle sõnul vajab Ukraina liitumisläbirääkimisi Euroopa Liiduga juba sel aastal.

Venemaa täiemahulise sissetungi esimesel päeval ütles Ukraina president Volodõmõr Zelenski videopöördumises Euroopa Ülemkogule, et see võib olla üks viimaseid kordi, kui ta nendega räägib. Neljapäeval maandus ta koos Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroniga Brüsselis ning kuulas Euroopa Parlamendis ära Ukraina hümni.

"Me kaitseme ennast kõige Euroopa-vastasema jõu eest tänapäeva maailmas. Me kaitseme ennast – ukrainlasi – lahinguväljal koos teiega," kõneles Zelenski.

Seejärel kohtus ta kolleegidega Euroopa Ülemkogul, kus loetles üles asjad, mille nimel Ukraina täna võitleb.

"Suveräänsuse, Ukraina, loomulikult laste, kodude ja Euroopa Liidu liikmesuse läbirääkimiste pärast. Ja seepärast vajame neid sel aastal. Charles (Michel), kui ma räägin sellest aastast, siis ma peangi silmas seda aastat, 2023," rääkis ta.

"Ma tunnen vastutust, et jõuda ühehäälse otsuseni Euroopa Liidu nõukogus. Teeme oma parima," sõnas Euroopa Ülemkogu alaline eesistuja Charles Michel.

ERR-i Brüsseli korrespondent Joosep Värk märkis, et raske on uskuda, et Ukraina saaks Euroopa Liitu sel aastal või isegi viie aasta jooksul. "Eeskujuks on Eesti, kes suutis läbirääkimised läbida viie aastaga. Aga kui pakkuda, kas Ukraina seda viie aastaga suudaks, siis Ukrainaga koos peaks liituma ka mitu Lääne-Balkani riiki, mis tähendab, et see oleks üsna suur ring. Ja raske on uskuda, et see viie aastaga juhtuks. Aga Ukraina on tõestanud aasta jooksul, et nad on suutelised asjadeks, mida neilt ei oodata," rääkis Värk.

Zelenski visiit Brüsselisse tuleb ajal, mil Ukrainal on rindel väga raske ning Euroopa tähelepanu oli hajumas. See visiit aitab Värgi hinnangul tuua sõja tähelepanu keskpunkti tagasi.

Näiteks Saksamaa on kutsunud järgmiseks nädalaks kokku kohtumise, kus arutatakse pea 200 Leopardi tanki saatmist Ukrainale.

"Saksamaa panustab sellesse. Euroopa Liidu riikide seas oleme riik, mis annab enim finants- ja humanitaarabi, aga ka kõige konkreetsemat toetust, kui asi puudutab relvatarneteid. See on vajalik, et Ukraina saaks ennast kaitsta," ütles Saksa kantsler Olaf Scholz.

Eesti peaministri Kaja Kallase hinnangul peaks aga Euroopa riigid koos Ukrainale relvi ostma.

"Me tegelikult võiksime kasutada samasugust mehhanismi nagu kasutasime vaktsiinide puhul ehk Euroopa riigid annavad vahendid, Euroopa Komisjon hangib ja Euroopa sõjatööstus saab toota rohkem, et see kiiresti siis Ukrainale anda," kommenteeris Kallas.

Toimetaja: Merili Nael

Allikas: "Aktuaalne kaamera"

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: