Sõja 351. päev: Ukraina president Volodõmõr Zelenski käis Brüsselis
Ukraina president Volodõmõr Zelenski tegi kolmapäeval järjestikused ette teatamata visiidid Ühendkuningriiki ja Prantsusmaale ning suundus neljapäevaks Brüsselisse. Prantsusmaa president Emmanuel Macron lubas kolmapäeva õhtul, et Prantsusmaa aitab Ukrainal selle sõja võita. Suurbritannia lubas Ukrainale nimetamata jäänud pikamaa relvi ja muud sõjatehnikat. Saksamaa korraldab järgmisel nädalal "tankikohtumise" Ukrainale lääneriikide päritolu tankide saatmise arutamiseks.
Oluline neljapäeval, 9. veebruaril kell 20.52:
- Ukraina president on Brüsselis;
- Portugali peaminister: hävituslennukite andmine Ukrainale pole punane joon;
- Jaapani luure: Venemaa on kaotanud üle 20 kindrali sõjas Ukraina vastu;
- Prigožin: lõpetasime vangide värbamise Wagnerisse;
- Macron: Prantsusmaa aitab Ukrainal selle sõja võita;
- Zelenski osaleb neljapäeval Euroopa Liidu tippkohtumisel;
- Luhanski oblasti juht: Vene väed üritavad Kreminna ümbruses Ukraina kaitsest läbi murda;
- Zelenski: britid lubasid anda Ukrainale pikamaa relvastust;
- Saksamaa korraldab järgmisel nädalal "tankikohtumise" Ukrainale tankide saatmise arutamiseks;
- Portugal saadab Ukrainale kolm Leopard 2 tanki;
- ISW: Vene väed läksid Luhanskis pealetungile;
- Briti luure: vaenupooled püüavad vältida mudasel ajal suuri pealetunge;
- Ukraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevas 910 sõdurit ja kaheksa suurtükisüsteemi;
- Rootsi parlament kiitis heaks 4,3 miljardi krooni suuruse abipaketi Ukrainale.
Ukraina president on Brüsselis
Ukraina president Volodõmõr Zelenski saabus Brüsselisse. Euroopa Ülemkogu eesistuja Charles Michel teatas Zelenski saabumisest Twitteris.
Welcome home, welcome to the EU @ZelenskyyUA. pic.twitter.com/0Jww2dDKdI
— Charles Michel (@CharlesMichel) February 9, 2023
Zelenski pidas Brüsselis kõne Euroopa Parlamendile ning osaleb hiljem mitteametlikult Euroopa Liidu Ülemkogul.
Zelenski võeti Euroopa Parlamendis vastu ovatsioonidega
Euroopa Parlamendi saadikud tervitasid Ukraina presidenti Volodõmõr Zelenskit tormilise aplausi ja püstitõusmisega, vahendas Yle.
Zelenskit tervitas europarlamendi juht Roberta Metsola, kes kinnitas, et EL jätkab Ukraina toetamist. Metsola sõnul vajab Ukraina sõja võitmiseks Euroopa toetust. Tema sõnul tuleb Ukraina varustada pikamaarelvadega.
Zelenski märkis, et selles sõjas kaitseb Ukraina ka Euroopa väärtusi.
Itaalia peaminister Meloni kritiseeris Macroni otsust kutsuda Zelenski Pariisi
Ukraina president Volodõmõr Zelenski külastas kolmapäeval Pariisi. Ta kohtus seal Emmanuel Macroni ja Saksa kantsler Olaf Scholziga. Ajalehe Le Monde'i teatel ei meeldinud Melonile see, et teda Pariisi ei kutsutud.
"Ma arvan, et meie tugevus peitub ühtsuses," ütles neljapäeval Meloni.
Luhanski oblasti juht: Vene väed üritavad Kreminna ümbruses Ukraina kaitsest läbi murda
"Venemaa alustas Ida-Ukrainas suurt pealetungi ja üritab Kreminna lähedal Ukraina vägede kaitsest läbi murda," teatas neljapäeval Luhanski oblasti juht Serhi Haidai.
Vitali Klõtško: Kiievis toimus plahvatus, hukkus neli inimest
Kiievi linnapea Vitali Klõtško teatas neljapäeval, et linnas toimunud plahvatuse tõttu hukkus neli inimest. Esialgsetel andmetel plahvatas endise tehase territooriumil gaasiballoon ja umbes 500 ruutmeetri suurusel alal puhkes tulekahju. Õhuhäiresireene siis kuulda polnud, vahendas The Kyiv Independent.
Portugali peaminister: hävituslennukite andmine Ukrainale pole punane joon
Portguali peaminister António Costa ütles ajakirjanikele neljapäeval, et tema jaoks ei ole hävituslennukite andmine Ukrainale punaseks jooneks. Samas hoiatas Costa, et Portual ei saa enda lennukitest loobuda.
Portugali õhuväe kasutuses on 27 F-16 hävituslennukit, mis Costa sõnul on juba seotud mitmete NATO liitlaskohustustega, vahendas CNN.
Poola peaminister Mateusz Morawiecki kinnitas lisaks, et riik on valmis Ukrainale hävituslennukeid andma, kuid ei soovi neid anda esimesena. Poola peaministri sõnul peaks esimesena Ukrainale hävituslennukeid andma need riigid, kel on neid palju.
Ukraina presidendiadministratsiooni ülem Andrii Jermak kommenteeris neljapäeval hävitajate ja pikamaarelvade võimalikku tarnimist Ukrainale. "Paistab, et seda probleemi saab lahendada," ütles Jermak, vahendas The Kyiv Independent.
Rheinmetall võib tulevikus saata Ukrainasse Pantheri tankid
Saksamaa relvafirma Rheinmetall juht Armin Papperger ütles, et firma peab läbirääkimisi, et tarnida Ukrainale kõige kaasaegsemaid tanke ja lahingumasinaid, vahendas Bloomberg.
"Ukraina tunneb huvi Lynxi ja Pantheri vastu, üks on praegu kõige moodsam lahingumasin ja teine kõige kaasaegsem tank," ütles neljapäeval Papperger.
Rheinmetalli teatel on Panther tank veel arendamisel ja see peaks lõpuks välja vahetama Leopard 2 tanki.
"Ukraina peab vastu pidama ja kui see sõda on läbi, siis riik peab kaitsma oma julgeolekut," ütles Papperger.
Jaapani luure: Venemaa on kaotanud üle 20 kindrali sõjas Ukraina vastu
Jaapani luureallikate sõnul on Venemaa sõjas Ukraina vastu kaotanud üle 20 kindrali, teatas Nikkei. Jaapanlaste hinnang põhineb USA ja Euroopa luurekoostööle.
Briti meedia teatas 2022. aasta juunis, et Venemaa on sõjas kaotanud 10 kindralit.
Jaapani luureallika sõnul võis Ukraina Vene kindralite ründamisel kasutada enda informaatoreid okupeeritud aladel.
Ukraina ründas Vene Brjanski oblastit droonidega
Vene Brjanski oblasti kuberner Aleksander Bogomaz teatas Telegrami kaudu, et öösel ja varahommikul tulistas Vene õhutõrje alla kaks Ukraina droonide rünnakulainet. Neid väiteid ei ole võimalik sõltumatult kinnitada.
Prigožin: lõpetasime vangide värbamise Wagnerisse
Vene Wagneri palgasõdurite grupeeringu asutaja Jevgeni Prigožin teatas, et Wagner on lõpetanud vangide värbamise Ukraina rinde tarbeks. Täpsemalt vastavas ERR-i loos.
Ukraina peastaap: Venemaa püüab peale tungida viies suunas
Ukraina kaitsejõudude peastaap teatas oma hommikuses ülevaates, et Vene väed Ukrainas jätkavad pealetungikatseid viies suunas: Kupjanski, Lõmani, Bahmuti, Avdijivka ja Novopavli suunas Kreminna, Bahmuti, Avdijivka, Opõtne, Marina ja Vuhledari piirkonnas. Venemaa eesmärk on Donetski ja Luhanski oblastite vallutamine.
Viimase ööpäeva jooksul sooritasid Vene väed kolm raketi- ja 45 õhurünnakut, mille tõttu hukkus kolm tsiviilisikut ja veel kolm inimest sai raskelt haavata. Lisaks tulistasid Vene väed raketisüsteemidega Hersoni piirkonna tsiviiltaristut.
Macron: Prantsusmaa aitab Ukrainal selle sõja võita
Prantsusmaa president Emmanuel Macron lubas kolmapäeva õhtul, et Prantsusmaa seisab kindlalt Ukraina selja taga. "Venemaa ei tohi seda sõda võita. Kuniks Venemaa jätkab oma rünnakut, siis me jätkame kohanemist ning anname vastavalt sõjalist abi Ukraina tuleviku tagamiseks," ütles Macron kohtumisel Ukraina president Volodõmõr Zelenski ja Saksa kantsleri Olaf Scholziga Pariisis.
Emmanuel Macron lisas, et Prantsusmaa aitab kindlameelselt Ukrainal sõja võta ning enda legitiimsed õigused taastada, vahendas The Kyiv Independent. Prantsusmaa president kinnitas hiljem Twitteris, et Ukraina pole enam kunagi üksi.
Elle se bat pour la paix et porte les valeurs de notre Union européenne : l'Ukraine ne sera jamais seule.
— Emmanuel Macron (@EmmanuelMacron) February 9, 2023
Вона бореться за мир і несе цінності нашого Європейського союзу: Україна ніколи не буде самотньою. pic.twitter.com/GfI2bkvaDU
Samuti kinnitas Saksa kantsler Olaf Scholz Twitteri kaudu, et Saksamaa seisab koos Ukrainaga nii kaua kui vaja.
Die Ukraine wehrt sich heldenhaft - mit Mut, Tapferkeit und Ausdauer - gegen die brutale russische Aggression. Gemeinsam mit @EmmanuelMacron habe ich heute @ZelenskyyUa in Paris persönlich versichert: Wir stehen eng an der Seite der Ukraine - solange wie nötig. #SlavaUkraini
— Bundeskanzler Olaf Scholz (@Bundeskanzler) February 8, 2023
Zelenski osaleb neljapäeval Euroopa Liidu tippkohtumisel
Ukraina president Volodõmõr Zelenski on neljapäeval Brüsselis ning kohtub selle käigus mitme Euroopa Liidu liikmesriigi liidriga. Suure tõenäosusega on jututeemade keskmes Ukrainale antav lisarelvaabi.
Volodõmõr Zelenski tegi kolmapäeval üllatusvisiidi Londonisse, mille käigus kohtus Ukraina president Briti peaministri Rishi Sunakiga, pidas parlamendile kõne ning kutsus britte üles andma Ukrainale hävituslennukeid. Zelenski suundus seejärel Pariisi kohtuma Saksamaa kantsleri Olaf Scholzi ning Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroniga. Prantsusmaa ja Saksamaa liidrid lubasid mõlemad Ukrainat jätkuvalt toetada.
Ühe prantsuse diplomaadi kinnitusel arutas Ukraina president Saksa ja Prantsuse liidritega Ukraina pikaajalisi sõjalisi plaane ning relvastusvajadusi, teatas Politico.
Prantsusmaa on hiljuti andnud Ukrainale 12 Caesar iseliikursuurtükki ning kinnitanud, et hävituslennukite saatmine Ukrainale pole välistatud. Kuna Prantsusmaa loobub sammhaaval Mirage 2000 kasutamisest, siis oleks nende lennukite andmine üks võimalus.
Zelenski: britid lubasid anda Ukrainale pikamaarelvastust
Ukraina president Volodõmõr Zelenski teatas, et Suurbritannia lubas saata Ukrainale veel suures kogus soomukeid, pikamaarelvi ning samuti asuvad britid Ukraina piloote välja õpetama.
Volodõmõr Zelenski kinnitas, et tegu on selge signaaliga nii Ukrainale kui ka Ühendkuningriigile, et minnakse koos edasi raskel teel võiduni. Ukraina president allkirjastas Londoni visiidi käigus Briti peaministri Rishi Sunakiga Londoni deklaratsiooni, mis peaks süvendama kahe riigi vahel toimivat partnerlust, teatas Ukrainska Pravda.
Zelenski: las Venemaa kardab meie pealetunge
Ukraina president Volodõmõr Zelenski kinnitas pressikonverentsil Briti Bovington Campi sõjaväebaasis, et Ukraina ei saa relvastust mitte Venemaa pealetungi ootuses, vaid hoopis Venemaa peab kartma Ukraina edasisi rünnakuid ning mõtlema selle üle, kuidas Ukraina territooriumilt lahkuda.
Volodõmõr Zelenski sõnul elab Ukraina pidevas sõjaolukorras ning kui arutleda, millal on oodata pealetungi, siis küsis ta retooriliselt: "Millal on see üldse lõppenud? See oli vaid teise intensiivsusega. Las venelased istuvad ja imestavad, millal Ukraina pealetung algab."
Saksamaa korraldab järgmisel nädalal "tankikohtumise" Ukrainale tankide saatmise arutamiseks
Saksa kaitseminister Boris Pistorius teatas kolmapäeval, et järgmisel nädalal korraldatakse tankikohtumine, mille käigus Saksamaa, Poola ja Ukraina esindajad arutavad lääneriikide tankide tarneid Ukrainale. Kohtumisele kutsutakse ka teised liitlasriigid, kes on väljendanud huvi saata enda Leopard 2 tanke Ukrainale, vahendas The Kyiv Independent.
Portugal saadab Ukrainale kolm Leopard 2 tanki
Portugali peaminister Antonio Costa kinnitas kolmapäeval, et riik saadab Ukrainale kolm Leopard 2 tanki. Reutersi teatel kinnitas Portugal tankide saatmise, kui oli pidanud kõnelusi Saksamaaga, et saada vajalikud varuosad Leopardide remondiks.
Eraldiseisvalt teatas Bloomberg, et Saksamaa on mures, kas mitme riigi peale suudetakse ikkagi lubatud 62 Leopard 2 tanki Ukrainale saata. Seda eelkõige just teiste riikide pärast, keda Berliin nüüd survestab.
ISW: Vene väed läksid Luhanskis pealetungile
Rahvusvahelise sõjauuringute instituudi (ISW) analüütikute hinnangul asusid Vene väed Luhanski oblastis pealetungile, kuid Ukraina väed ei luba neil edu saavutada.
ISW analüütikud märkisid oma uusimas rindeülevaates, et Vene väed on võtnud taas initsiatiivi Ukrainas ning asusid suuremale pealetungile Luhanski oblastis. Venemaa sõjaliste operatsioonide tempo Svatove-Kreminna liinil Luhanski oblasti lääneosas on märgatavalt kasvanud ning mõnes kohas on Vene väed vähesel määral edenenud.
Kuna Vene väed on kaasanud pealetungioperatsioonide tarbeks vähemalt kolm suurt diviisi, siis võib öelda, et Venemaa pealetung Ukrainas on alanud. Samas ei pruugi Vene väed vähese sõjalise suutlikkuse tõttu kaugele jõuda, hindavad eksperdid. Vene vägede kulmineerimine omakorda võimaldaks Ukraina vägedel teha oma vastupealetunge.
Eraldiseisvalt toob mõttekoda esile, et isehakanud Donetski "rahvavabariigi" relvajõududele allutati üks Vene suurtükipataljon, mis on mõeldud tugevdama antud kaotusi kandnud formatsiooni.
ISW rõhutab, et varem pole nähtud Vene enda üksuseid separatistide väejuhatuse kontrolli alla. Asjaolu, et seekord sedasi juhtus, viitab ISW analüütikute sõnul separatistide suutmatusele enda kaotusi Donetski ja Luhanski oblastite territooriumitelt ise korvata. Samuti on määravaks teguriks seniste Donetski ja Luhanski separatistlike vägede madal võitlusvõime.
Briti luure: vaenupooled püüavad vältida mudasel ajal suuri pealetunge
Ühendkuningriigi kaitseministeerium tõi oma ülevaates esile, et ilmastik mängib Vene-Ukraina sõjas olulist rolli. Lähinädalatel oli külmunud pinnase tõttu maastikul liikumine suuresti samasuguste tingimustega. Samas oli kolmapäeval temperatuur sõjapiirkonnas nulli lähistel ning lume sulamine raskendab suure tõenäosusega maastikul liikumist.
Latest Defence Intelligence update on the situation in Ukraine - 9 February 2023
— Ministry of Defence (@DefenceHQ) February 9, 2023
Find out more about the UK government's response: https://t.co/vrOFArukPg
#StandWithUkraine pic.twitter.com/6Sc2wfJpqC
Maastikul liikumine on tõenäoliselt kõige raskem märtsi keskpaigast märtsikuu lõpuni. Seetõttu ei soovi tõenäoliselt kummagi poole väejuhid planeerida sellesse ajavahemikku suuri pealetunge. Samas võib poliitiline surve pealetungid ikkagi tingida, nagu juhtus Venemaa täieulatusliku kallaletungi puhul 2022. aasta 24. veebruaril.
Ukraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevas 910 sõdurit ja kaheksa suurtükisüsteemi
Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas neljapäeval tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 24. veebruaril:
- elavjõud umbes 135010 (võrdlus eelmise päevaga + 910);
- tankid 3255 (+2);
- jalaväe lahingumasinad 6468 (+10);
- lennukid 295 (+0);
- kopterid 285 (+0);
- suurtükisüsteemid 2244 (+8);
- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 463 (+2)
- õhutõrjesüsteemid 232 (+4);
- operatiivtaktikalised droonid 1967 (+6)
- tiibraketid 796 (+0);
- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 5121 (+9);
- laevad / paadid 18 (+0);
- eritehnika 211 (+0).
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda.
Rootsi parlament kiitis heaks 4,3 miljardi krooni suuruse abipaketi Ukrainale
Rootsi parlament kiitis kolmapäeval heaks suure abipaketi Ukrainale. Riksdag kiitis ühehäälselt heaks eelnõu, mille kohaselt saadab Stockholm kiievile sõjalist abi 4,3 miljardi krooni ehk ligikaudu 380 miljoni euro ulatuses. Abipaketis on tankitõrjerelvi, demineerimisseadmeid, Stridsfordon 90 soomukeid ja Acher iseliikursuurtükke. See on juba kümnes sõjalise abi pakett Rootsilt Ukrainale.
Rootsi valitsus teatas abipaketist algselt jaanuari keskel.
Toimetaja: Allan Aksiim
Allikas: Ukrainska Pravda/The Kyiv Independent