ERR Brüsselis: EL-i riigipead ei välista Ukrainale hävituslennukite andmist
Euroopa riigijuhid ei välistanud reede varahommikul lõppenud Euroopa Ülemkogu järel, et tulevikus võib Ukraina saada neilt hävituslennukeid. Lähikuudel seda sammu siiski oodata ei tasuks.
Viimastel päevadel näib jää olevat liikuma hakanud ka Ukrainale hävituslennukite saatmisel. Kolmapäeval lubas Suurbritannia nende piloote koolitama hakata ning Euroopa Ülemkogu järel ei välistanud lennukite andmist ka Euroopa riigijuhid. See iseenesest on juba kõnekas fakt.
"Mitte ühelgi juhul ei saa hävituslennukeid saata lähinädalatel, sest on treenimine ja tarnimine. Kusjuures treenimisaega ei saa lühendada lennukitele, mida Ukraina piloodid ei tunne. Seda öeldes ei taha ma üldse välistada nende saatmist, aga see pole kõige pakilisem tänane vajadus. Teisalt on selge, et me peame intensiivistama suurtükkide saatmist Ukrainale, mida nad tunnevad ja mis lubavad teha vastarünnakuid ning vastu pidada," rääkis Prantsusmaa president Emmanuel Macron.
"Ma ei taha midagi välistada praegusel hetkel. Ma arvan, et on väga oluline, et saadame selge sõnumi ja signaali Ukrainale ja ukrainlastele, et oleme valmis neid aitama igal viisil, kuidas saame, nii kaua, kui vaja. Ja me peame rääkima veel raskerelvastuse saatmisest," ütles Soome peaminister Sanna Marin.
"Jah, oli näha, et oli muutus, sest tõesti, Ukrainal olid soovid ja konkreetsed nimekirjad, mida kõike vaja on. Ja mina kuulsin samamoodi selliseid lubadusi kinnistes ruumides, mis olid ikkagi väga konkreetsed. Nii et ma loodan küll, et sellega minnakse edasi," rääkis Eesti peaminister Kaja Kallas.
Samuti võeti positiivselt vastu Kallase ettepanek Ukrainale ühiselt laskemoona osta.
"Oluline, mida ka Euroopa Komisjon lubas teha, on võtta kokku Euroopa kaitsetööstused ja kaardistada vajadused ja võimalused," sõnas Kallas.
Kuid ülemkogu päevakorras olid ka teised küsimused. Näiteks Euroopa konkurentsivõime küsimuses lahknesid riikide seisukohad tugevasti. Kuid migratsioonipoliitikat lubati karmistada ehk piirid ehitatakse pidavamaks ning rohkem inimesi saadetakse tagasi lähteriiki.
"Liidrid leppisid kokku, et tunnustavad vastastikku tagasisaatmise otsuseid. See aitab neid kiirendada. Põhimõte on see, et kui tagasisaatmise otsus on tehtud ühe Euroopa Liidu riigi poolt, siis see kehtib kõigis liikmesriikides. Seega, kui inimene reisib ühest riigist teise, siis ei pea enam sama protseduuri uuesti läbi tegema," selgitas Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen.
Toimetaja: Merili Nael
Allikas: "Aktuaalne kaamera"