Madis Kallas ütles, et sotsiaaldemokraadid on valmis arutama agressorriigi kodanike valimisõiguse üle kohalikel valimistel, kuid seda ei peaks tegema riigikogu valimiste eel.

"Me räägime 2025. aasta valimistest. Me ei räägi riigikogu valimistest, vaid kolme aasta pärast toimuvatest kohalike omavalitsuste valimistest. Me saame seda arutada rahulikult ja selleks on piisavalt aega järgnevatel aastatel," sõnas ta.

Helir-Valdor Seeder temaga nõus ei olnud ning ütles, et see küsimus oleks tulnud juba aasta tagasi ära otsustada. "Nagu Venemaa agressioon Ukrainas laienes aasta tagasi, nii esitas Isamaa, olles opositsioonis, ka vastava eelnõu, et see valimisõigus agressorriigi kodanikelt ära võetaks. Kui me asusime koalitsiooniläbirääkimiste laua taha, siis sotsid välistasid selle teema arutelu ja ütlesid, et see on nende punane joon," kirjeldas Seeder.

"Ja see, et kohalikud valimised on alles 2025. aastal, ei tähenda sugugi, et meil on nii pikalt aega. Me ju teame ka õiguskantsleri seisukohta, meil on olemas kogemused, et aasta enne valimisi valimisseaduse muutmine on üldiselt peaaegu võimatu Eestis. Seda tuleb teha siis väga kiiresti pärast järgmisi valimisi kohe uuel koalitsiooni. Aga kaotada praegu aega, terve aasta, see on täiesti lubamatu," lisas ta.

Seeder põhjendas Isamaa seisukohta sellega, et kui agressorriigi kodanikel on Eestis valimisõigus, siis lisaks kohaliku poliitika mõjutamisele puudutab see ka riigi poliitikat.

"Nad valivad kohalikku volikokku oma esindajaid, kes kannavad teatud meelsust, kes kannavad teatud sõnumit, esindavad teatud sihtrühmade huve ehk sellisel juhul Vene kodanike huve, kes on Eestis, kes ei pea tundma kohalikku põhiseadust, ei tunne ja ei pea tundma ega oskama eesti keelt ega ole ka integreerunud Eesti ühiskonda nii hästi. Nendel on teistsugused huvid ja need ei teeni Eesti riigi ühtsuse, integratsiooni ega julgeolekuhuve," kommenteeris ta.

Kallas kinnitas, et kui sotsiaaldemokraadid pääsevad riigikogu valimiste järel taas valitsusse, siis on nad valmis selle teemaga edasi minema. "Lihtsalt seal tulebki vaadata üle need teemad, mis puudutavad näiteks põhiseadusele vastavust, mis puudutab kogu sisejulgeoleku temaatikat. Need asjad saab läbi arutada ja selle teemaga saame tegeleda piisavalt pikalt, et ka järgmisteks kohalikeks valimisteks oleks need asjad lahendatud ja ei oleks mingeid kahetisi arusaamisi, ei oleks mingeid siseturvalisuse riske. Sellega me oleme valmis edasi minema," rääkis ta.

"Praegu on positsioon, et me tahame seal teatud asju täpsustada, aga ma olen nõus, et olukord, kus näiteks (Venemaa režiimi liidri) Vladimir Putini toetajad saavad Eestis sellisel kujul kaasa rääkida, on inimestele arusaamatu, kaasa arvatud minule ja seda tuleb arutada. Aga ma ei pea õigeks, et see on selle riigikogu valimiste üks põhiteemasid või et me saates ka nii palju aega sellele pühendame," sõnas Kallas.

Kohalike omavalitsuste rahastust tuleb muuta

Seedri ja Kallase hinnangul tuleks kohalike omavalitsuste rahastamist muuta, et väiksemad omavalitsused ei satuks rahalistesse raskustesse.

"Minu hinnangul nii kaua, kui me proovime n-ö Tallinna ja Harjumaa rahastusmudeliga ülejäänud Eestit rahastada, see ei saagi normaalselt toimida. /.../ Ma arvan, et me peame muutma rahastussüsteemi. See, et meil koole rahastatakse pearaha põhiselt Harjumaal samamoodi nagu väikekohti ükskõik, kus Eesti maapiirkonnas, et raamatukogusid, kus ongi võib-olla neli külastust päevas, ei saagi hoida sama rahastusmudeliga üleval, või ka see, kui sul reaalselt ei ole seal enam nii palju töökohti, et tuleks ka tulumaksust piisavalt vahendeid sisse," rääkis Kallas.

"Minu hinnangul peame vaatama Eestit kahesüsteemselt. Ükskõik kas teha seda koolide vaates, kultuuriasutuste vaates, aga sellisel kujul nagu praegu, kus proovime n-ö panna väikese külaraamatukogu Tallinna keskel asuva raamatukoguga samasse vormi ja seda ühtselt rahastada, see ei saagi toimida," lisas ta.

Seeder ütles, et kohalike omavalitsuste tulubaasi edasiarendamisel ja ülesannete ümberkorraldamisel tuleb jätkuvalt palju tööd teha.

"Need asjad peavad olema tasakaalus ja täna ilmselget need tasakaalus ei ole, need ülesanded on väga ebaühtlased. Võtame kas või hariduses – meil on riik loonud riigigümnaasiumid kõrvale, kus kohalikel omavalitsustel pole kohustust seda rahastada üldse mitte ja kus ka pearaha ei pea üle kandma riigigümnaasiumitele õpilased nendest omavalitsustest, kus nad käivad, ja samal ajal on kohalikule omavalitsusele kuuluvad gümnaasiumid. Nagu kaks erinevat rahastusmudelit ja maailma. Sellest tulubaasist ja selle suurendamise vajadusest ma ei räägi – see on vajalik. Ma arvan, et see ka tuleb ilma selleta, et ta oleks väga valimisprogrammides lahti kirjutatud," rääkis Seeder.