Justiitsministri eestvõttel on valmis saanud seaduseelnõu kavand, mis piirab agressorriikide kodanike õigust osaleda kohalikel valimistel. Mida eelnõu endas sisaldab?

Selle eelnõu üks põhilisi sidususpunkte on agressioon. Kui Eesti riigikogu ja Euroopa parlament on Venemaa kuulutanud agressorriigiks, siis leiame me tõesti, et nende riikide kodanikud ei peaks saama võimalust ja õigust osaleda Eesti riigis poliitiliste juhtorganite valimistel. Vene kodanikul on Venemaa konstitutsiooni järgi kohustus osutada igakülgset abi Venemaale, mis tähendab, et need 67 000 Vene kodakondset Eestis on kohustatud Vene riigi konstitutsiooni järgi seda ka tegema.

Kas see oleks siis ajutine? Kui kallalatung Ukrainale ja sealne sõda peaks mööda saama, siis antakse neile hääleõigus tagasi?

Kui see riik on saanud demokraatlike normaalsete riikide nimistusse tagasi, siis on tõesti Eesti põhiseaduse mõtte järgi võimalik neil valimistel osaleda. Aga eks see on seadusandja otsustada.

Kas selle eelnõu vastuvõtmine eeldab siiski ka tegelikult Eesti põhiseaduse muutmist? Põhiseaduses on öeldud, et kohalikel valimistel saavad osaleda kõik täiskasvanud inimesed, kes on sellesse piirkonda elama registreeritud. Seal ei tehta ju kodakondsusel vahet.

Erinevad riigiõiguse eksperdid on erineval arvamusel, siin ei ole ühest seisukohta. Võib-olla tulebki see teema kõige kõrgemas kohtus läbi vaielda, võib-olla ei tule, ma ei oska seda hinnata.

Aga kindlasti on olukord muutunud. Kui varasemalt arvati, et otsest ohtu Vene kodanikelt Eesti riigi julgeolekule ei peaks olema, siis täna on täiemahuline sõda Ukrainas, julgeolekuolukord on totaalselt muutunud.

Kui me loeme põhiseaduse preambulat, siis me peame tegema kõik selleks, et Eesti sisemine ja väline rahu oleks tagatud. Kui me vaatame nüüd sellest aspektist, siis see ei ole 100 protsenti garanteeritud, siin on teatud riskid.

Sotsiaaldemokraadid on olnud säärasele Venemaa kodanike kohtlemisele vastu. Millega seekord suudate neid veenda, et see eelnõu on vaja ikkagi vormistada seaduseks?

Eks see on arutelu küsimus. Minu arvates sidumine agressorriigiga võiks olla see argument, miks teatud perioodil ei peaks olema Vene kodakondsel õigust osaleda Eesti demokraatias. Kindlasti enamusel neil oli võimalus saada lahti Vene kodakondsusest ja taotleda Eesti kodakondsust. Selles mõttes on see olnud ju nende vaba valik. Ei saa olla ühel hetkel ühel pool ja teisel hetkel teisel pool.

Läti on võtnud väga selge seisukoha juba pärast taasiseseisvumist, kus sellist õigust ei ole Vene kodanikele antud. Täna nad on veelgi jõulisemalt vaatamas otsa keelenõuetele.

Eelmisel nädalal käisin külas oma Läti kolleegil. 1. septembrist hakkab neil kehtima seadus, kus piisavalt läti keelt mitte rääkivad inimesed ei peaks Lätis elama. Aga nad on öelnud ka seda, et kedagi bussidega piirile ei hakata viima. Võib-olla on seda tähtaega on vaja pikendada. Meie naabrid võtavad väga tõsiselt ja väga sirgeselgselt vastu otsuseid selleks, et mitte agressorriigi kodanikke toetada või lihtsalt suhtuda neisse nagu tavalistesse oma riigi kodanikesse.

Kas see on realistlik, et seadusemuudatus saab riigikogus heakskiidu veel selle aasta sügisel?

Keeruline hinnata. Me ei tea ju täpselt, mis hakkab toimuma septembri algul riigikogus, kui saadikud jälle oma igapäevatööd alustavad.

Kas olete saanud tagasisidet ka sotsiaaldemokraatidelt ja Eesti 200-lt?

Ma olen edastanud selle eelnõu Reformierakonna riigikogu fraktsiooni juhtkonnale, minu andmetel ei ole veel koalitsiooninõukogu seda arutanud, nii et mul puudub hetkel tagasiside.