Olid ajad, mil raudtee oli Lätis justkui omaette jõud, sest suur transiidikäive meeldis kõigile. Ja kuigi nüüd kinnitavad transpordiministeeriumi juhid, et nad pole raudteefirma juhtide väljavahetamist nõudnud, on uus minister Janis Vitenbergs ka "Aktuaalsele kaamerale" öelnud, et vaja on muudatusi nii juhtimises, struktuuris kui ka tegevussuundades.

"Läti Raudtee on viimastel aastatel vähendanud töötajate arvu. Meie arvates tuleks ettevõtte ümberkujundamist kindlasti jätkata. Ülalpidamiskulud peavad kahanema nii tavatöötajate kui ka juhtkonna puhul. Ühendada tuleb tütarettevõtete nõukogud ja juhatused," rääkis Vitenbergs.

Lühikese aja jooksul on välja vahetatud kaks Läti Raudtee nõukogu liiget ja mõne päeva eest vabastas nõukogu ametist juhatuse esimehe Maris Kleinbergsi.

"Meie ja senise juhatuse esimehe tulevikuvaade erineb," ütles Läti Raudtee nõukogu esimees Janis Lange.

Sisulisemalt on räägitud tariifidest, investeeringutest, kaubaveo suundadest, ehitatava Rail Balticu mõjust. Eesti Rahvusringhääling on kaua soovinud Läti Raudtee juhtidelt intervjuud, kuid nüüd jõuti Kleinbergs vallandada enne, kui ta selleks aega leidis.

"Lätis veetakse 60 miljonit tonni kaupa mööda maanteed suurte veokitega. Mööda raudteed veetakse ainult kaks miljonit tonni. Seda osakaalu tuleks muuta ja töötada erinevates kohtades," sõnas Vitenbergs.

Transpordiminister käskis eemaldada nii ministeeriumi kui ka allasutuste kodulehtedelt venekeelse osa. Lätlased on olnud ühed suuremad Venemaale karmide sanktsioonide nõudjad Euroopas ja nendest peetakse ka kinni. Ent kuigi kaubavahetus Venemaa ja Valgevenega järjest väheneb, näitavad äsja avaldatud statistikaameti andmed, et Venemaa oli detsembris 6,1-protsendilise turuosaga Läti suuruselt kolmas ekspordipartner, temast ees on Leedu 18 ja Eesti ligi 13 protsendiga.

Läti impordis oli Venemaa detsembris Leedu, Kanada, Eesti ja Saksamaa järel 8,5 protsendiga viiendal kohal. Seda aga põhjendatakse statistikas kajastuva varem Venemaalt ostetud gaasiga, mis detsembris vabamüüki suunati.