Mullu ületasid Eesti Raudtee kulud tulusid 20,7 miljoni euroga ja seadus ütleb, et riik peab selle kahjumi kompenseerima. MKM-ile eraldati ettenägelikult mulluses riigieelarves kahjumi katmiseks raha, kuid seda vaid 12 miljonit eurot. Seega on vaja veel 8,7 miljonit.

Valitsuses on kahjumi katmiseks valminud korralduse eelnõu, ning seal märgitakse, et kuna MKM-i eelarves ei ole vabu vahendeid, mida saaks Eesti Raudtee tulude ja kulude tasakaalu tagamiseks kasutada, on ainuke võimalus eraldada vajalikud vahendid valitsuse reservist.

Raudteeseaduse järgi peab riik tagama, et tavapärastes äritingimustes on
viieaastase perioodi arvestuses avalikku raudteed majandava raudteeinfrastruktuuriettevõtja ehk Eesti Raudtee tulud ja kulud tasakaalus.

2020. aasta lõpuks saavutati tegevuskulude sihtfinantseerimisega
riigieelarvest Eesti Raudtee eelneva nelja aasta tulude ja kulude tasakaal. Riik maksis 2020. aastal riik toetust üle 24 miljoni euro, millest seitse miljonit maksti 2019. aasta puudujäägi eest.

2021. aasta tulude ja kulude tasakaaluks eraldati 2022. aastal valitsuse reservist 14,6 eurot.

Juba mullu aprillis prognoosis MKM, et Venemaa kaubaveo täielik kadumine läheks riigile maksma aga ligikaudu 10 miljonit eurot.

Mullu langes Eesti Raudtee müügitulu võrreldes eelnenud aastaga ligikaudu 10 protsenti.

Augustis ütles Eesti Raudtee juht Kaido Zimmermann ERR-ile, et kaubaveo maht Eesti raudteedel on vähenenud üle poole. Reisirongiliiklus oli samas jäänud eelnenud aastaga võrreldes samale tasemele. Samas märkis Zimmermann, et kaubavedude kadumise kompenseerimiseks ei ole võimalik taristutasusid väga palju tõsta. "Osa kaupu ikkagi on hinnatundlikud ja see vähene, mida Venemaa läbi lubab... Siin ju käib konkurents Eesti, Läti ja Leedu vahel," lausus ta.

Riik peab järgnevate aastaga toetust aina rohkem maksma

Korralduse eelnõus märgitakse, et viimase viie aasta (2018–2022) jooksul on Eesti Raudtee ärikulud kokku suurenenud ligi 10 protsenti, mida on vähe, kui arvestada, et tarbijahinnaindeks on samal ajal kasvanud kasvanud andmetel umbes 40 protsenti ja keskmine brutokuupalk ligikaudu 28 protsenti.  

Kuivõrd veomahtude taastumist pole ette näha, vajab Eesti Raudtee järgmistel aastatel riigilt aina rohkem raha.

"Veomahud Eesti Raudtee infrastruktuuril ei ületa lähemas tulevikus 5,5 miljoni tonni piiri (2021. aastal oli veomaht 12,76 miljonit tonni) ning domineerima jääb reisijatevedu. Tulenevalt Venemaale ja Valgevenele kehtestatud sanktsioonidest ning jätkuvast survest energiahindadele ja tööjõukuludele on järgnevatel aastatel ette näha tulude ja kulude tasakaalu tagamiseks vajaliku toetuse tõusu," märgitakse seletuskirjas.

Mulluses riigieelarves toetuseks eraldatud 12 miljonit eurot kahvatub tänavuse 25,9 miljoni kõrval. 2024 on toetuse suurusjärk sama, 2025. aastal tõuseb toetuse vajadus aga pea 30 miljoni euroni ning 2026. aastaks on prognoos 32,3 miljonit.

Prognoosi järgi ulatub Eesti Raudtee kahjum tänavu 30,2 miljonini, 2024. aastal 32 miljonini, 2025. aastal 34 miljonini ja 2026. aastal 38 miljonini.