Läti ja Leedu: Vene kaubaveo keelamisel tuleks lähtuda ühistest otsustest
Eesti riik keelas alanud aastal riigiettevõtetel Vene ja Valgevene päritolu kaupade veo. Lõunanaabrite hinnangul tuleks lähtuda ühiselt tehtud otsustest ja samas on Venemaa-suunaline äri nagunii hääbumas.
Esmaspäeval kohtusid Tallinnas üle nelja aasta Eesti, Läti ja Leedu transpordiminister, kes muuhulgas arutasid ka Eesti otsust keelata riigiettevõtetel igasugune äri Venemaaga ja Valgevenega.
Alanud aastal lõpetas Eesti riigiettevõte Operail selle otsuse tõttu Vene ja Valgevene kaupade veo raudteel. Lätis ja Leedus veetakse sanktsioneerimata kaupu edasi.
"Väärtuselt nad näevad muidugi, et Venemaa tuleb majanduslikult isoleerida ja me ei soovi sõja rahastamist ja sellesse oma panuse andmist. Nii et seekord arutasime, eks need on siseriiklikud otsused, kuidas edasi minnakse," ütles majandus- ja taristuminister Riina Sikkut.
Lõunanaabrite hinnangul saaks sellised otsuseid teha pigem Euroopa Liidus ühiselt ja samas on ärisuhted idanaabriga nagunii hääbumas.
"Kui me teeme sellise sammu, siis me peame tegema koostööd, see peab olema ühine otsus ja hea töö. Kui me hoiame edasi Euroopa Liidu sanktsioone, siis koostöö Venemaaga väheneb väga kiiresti loomulikul teel," sõnas Läti transpordiminister Janis Vitenbergs.
"Transport Leedu ja Venemaa ning Leedu ja Valgevene vahel on vähenenud mitu korda. Ja ma näen, et see suund läheb samamoodi edasi mitmel põhjusel. Kõigepealt sanktsioonide tõttu. Teine põhjus, isegi kui ei ole sanktsioone, me räägime pangandussanktsioonidest, mis keelduvad Venemaa ja Valgevene makseid tegemast. See on veel lisaks," ütles Leedu transpordi- ja kommunikatsiooniminister Marius Skuodis.
Leedus on olukord keerulisem juba seetõttu, et Euroopa Liidu eriotsusega peab Leedu lubama läbi riigi Venemaa- Kaliningradi raudteetransiidi, ütles Skuodis.
Läti ja Leedu kaubavahetus Venemaaga on sarnaselt Eestiga langenud märkimisväärselt.
"Läti Raudtee maht, kui võrrelda varasemaid aastaid, siis see oli 20 miljonit tonni. Sellel aastal arvame, et on seda mahtu vähem, umbes 15-16 miljonit tonni nende prognoosi järgi," ütles Vitenbergs.
Skuodise sõnul langes Leedu raudtee veomaht mullu 40 protsenti. "Ja see on väljakutse, mida meie raudtee ei ole näinud mitte kordagi pärast taasiseseisvumist. Ja sama on meie sadamatega, kus langus oli üle 20 protsendi," rääkis Skuodis.
Toimetaja: Barbara Oja
Allikas: "Aktuaalne kaamera"