Kortermaja elanik peab oma jäätmed laias laastus viieks sorteerima. Kuidas aga väikeses köögis selleks ruumi leida?

"Meie sorteerime kuueks osaks. Meil eraldi on pakend, klaas, bio, tavaprügi, pudelid ja ohtlikud jäätmed," tutvustas "Aktuaalsele kaamerale" oma prügisorteerimist Eveliina Ots.

Otsa sõnul on neil vedanud, et kodu juures on olemas paberi-, tavaprügi- ja bioprügikast, kuid pakend ja klaas tuleb viia ligikaudu 500 meetri kaugusele ja pudelid veel kaugemale.

Keskkonnaministeeriumi asekantsler Kaupo Heinma kiidab, et selles peres on sorteerimine ehk liigagi korrektne, ja laseb mõned olmejäätmetesse visatud segamaterjalidest pakendid pakendianumasse ümber tõsta.

"Pakendikäitlemise eest maksavad tootjad. Ja kui sa tootjatele pahasid pakendeid tagasi ei saada, siis nad ei saa ka aru sellest, kui palju tegelikult see käitlus maksab. Kui nüüd jäätmed jõuavad prügipõletusse, siis maksab inimene need kinni, aga kui ta on pakendite hulgas ja isegi jõuab põletusse, siis vähemalt maksavad selle tootjad kinni ja saavad aru, et pakendikäitlemisega kaasneb kulu," rääkis Heinma.

Otsa sõnul moodustab olmeprügi tema majapidamises jäätmetest ligikaudu 20 protsenti. "Küllaltki puhta pakendi viskame pakendikonteinerisse. Kui asi on väga must, siis viskame tavaprügisse. Näiteks hapukoorepakendit me ei hakka pesema eraldi," rääkis ta.

Heinma sõnul kuulub ilusti tühjaks pigistatud hapukoore pakend, mis teisi pakendeid ei määri, samuti pakendijäätmete hulka ning seda üle loputama ei pea.

Tekstiili kogutakse ja töödeldakse vähe

Tekstiilijäätmeid kogutakse eraldi vähe ja ka töötlemisvõimekusi on vähe, nentis Heinma. "On täiesti normaalne, kui nad lähevad segaolmesse, aga juba paari aasta pärast, aastast 2025, tuleb hakata neid eraldi koguma ja kõik kohalikud omavalitsused peavad pakkuma ka vastavat lahendust," ütles ta.

"Siiani palju võimekust on jäänud selle taha, et seda materjali ei saada kätte, ja teistpidi jällegi ei ole kogumist tehtud, sest pole seda võimekust olnud," ütles Heinma.

Heinma ütles, et kõige hullemad on biojäätmed. Kui need muu prügiga koos välja visata, rikuvad need ka muude jäätmete taaskasutusele võtu ära. Aga banaanikoored ja kohvifiltrid ehk bioprügi on alles algus jäätmete liigiti kogumisel.

"Pakend, paber-papp, klaas, ohtlikud jäätmed. Kui need eraldi koguda, siis inimene teeb õigesti, ja need on miinimum," sõnas ta.

"Inimestele pandud kohustused ja inimeste võimalused neid ära anda ei ole siiani omavahel kooskõlas. Kohalikud omavalitsused ei ole siiani pakkunud kõiki võimalusi. Kui me toome näiteks biojäätmed, mille eraldi kogumise kohustus tekkekohalt ehk inimeste enda juurest nüüd aasta lõpust kehtima hakkab, siis see on ainult säte, mis ütleb, kust neid tuleb ära viia. Aga inimestel on juba praegu kohustus biojäätmeid eraldi koguda. Aga vaene inimene, kui ta need nüüd eraldi kokku kogub, tal ei ole seda konteinerit, kuhu need eraldi viia," rääkis Heinma.

Kõige rohkem tekib pakendijäätmeid

Praegu satub prügimäele liiga palju jäätmeid, sest inimesed ei sorteeri piisavalt. Heinma toob esile rusikareegli: kui ei tea, kuhu mingi prügi liigitada, võib selle alati jäätmejaama viia. Sisuliselt kõik peale bioprügi saab sinna ära anda.

"Laias laastus meil on 10 protsenti selline materjal, mis võiks prügimäele jõuda, mitte rohkem," ütles Heinma. "Põletusse suunatav on kuskil 20-25 protsendi kanti, sealt ülejäänu on täiesti võimalik ringlusse võtta."

Aga palju siis tegelikult praegu ringlusse võetakse?

"Metallijäätmed, klaasijäätmed, paberi-papijäätmed, seal on see ringlussevõtu määr eraldikogutud jäätmetest väga kõrge. Metalli puhul sisuliselt sada protsenti. Ka biojäätmetest saab suure osa sisuliselt ringlusse võtta. Nüüd keerulisem on plastijäätmetega. Plastidel on väga palju erinevaid plastiliike. Materjalid, millest on tehtud šampoonipudelid, neid on lihtne ringlusse võtta. Keerulised on just segumaterjalid, kus on mitu plasti kokku pandud," rääkis Heinma.

Heinma ütles, et kui see tema teha oleks, oleksid meil juba ammu kortermajade juures pakendikonteinerid, sest just pakendijäätmeid tekib inimestel kõige rohkem, laias laastus 80 protsenti kogu prügist.

Selleks oleks vaja aga seatust muuta, mis nõuab ka riigikogu enamuse poolehoidu. Heinma usub siiski, et pakendikonteinerid koduhoovis on paari-kolme aasta küsimus.

Jäätmekonteinereid lähemalt uurides torkab eeskätt silma inimeste viitsimatus pakendeid muust prügist eraldi sorteerida. Lisaks sokutatakse oma mööblit jäätmekonteinerite juurde, kuid seda prügiauto minema ei vea.

"Papikonteiner on tavaliselt see, kus juhtub see, et inimesed tulevad, ei loe, et siin on papp. Keegi on kampsuni toonud. /…/ Siin on ikka kõvasti pakendit," rääkis KÜ Kotzebue 9 juhatuse esimees Andres Siplane.

Mentaliteet, et las teised sorteerivad, ma võin nende seljas liugu lasta, on kortermajades levinud.

"Enamus, noh, 90+ protsenti käituvad sotsiaalselt ja teevad kõik õigesti. Me ei panegi seda tähele, kui nad hästi käituvad. Aga siis need mõned, kes mingisuguse nurjatusega hakkama saavad, siis ega nendega rääkimine ka ei aita, eksole," rääkis Siplane