Möödunud aasta oli eurole üsna turbulentne. Sõda Ukrainas, laenamise kallinemine ja kiire inflatsioon panid investoreid otsima turvalisemat kohta oma raha hoidmiseks, sest oli väga suur tõenäosus, et Euroopas toimub tohutu majanduslangus. See oleks tähendanud ka hävingut euro väärtusele.

"Vahetuskursi muutust mõjutab peamiselt kaks asja," selgitas LHV analüütik Kristo Aab. "Üks on rahaturu osaliste, investorite nägemus majanduste käekäigust, antud juhul Euroopas ja USA-s. Teisest küljest mõjutab ka, millistel intressitasemetel on vastavas piirkonnas rahapoliitika."

Möödunud suvel sai euro dollariga võrdseks esimest korda viimase 20 aasta jooksul. Sügisel kahanes euro väärtus veelgi ja muutus dollarist nõrgemaks.

"Euroopa majandusele prognoositi üsna tumedat ettevaadet seoses võimaliku energia defitsiidi ja kõrgete gaasihindadega. Samal ajal, kui USA-s need probleemid nii sügavad ei olnud ehk USA majandust nähti tugevamana," rääkis Aab ja lisas, et ka rahapoliitiliselt on Ameerika Ühendriigid olnud Euroopast kogu aeg paar sammu eespool.

USA keskpanga seatud intressimäär on praegu 4,75 protsenti, samal ajal Euroopas on see 3 protsenti. Kõrgem intressimäär muudab dollari investorile atraktiivsemaks kui euro, selgitas Aab.

Pärast septembrikuist madalpunkti hakkas euro dollari suhtes aeglaselt, ent kindlalt tugevnema. Viimase poole aastaga on euro väärtust kogunud üle viie protsendi.

Aabi sõnul on nüüd vähenenud hirm majanduskrahhi ees, sest värsked andmed näitavad, et Euroopal ei lähe nii kehvasti, kui oodati.

"Teisalt kallines dollar juba päris ekstreemsele tasemele, oli euroga pariteedis, mis ajaloolises kontekstis on dollari jaoks väga tugev näitaja." Aab märkis, et seni on euro-dollari kurss olnud keskmiselt 1,2 juures, praegu on see näitaja 1,07–1,08 ehk ikkagi on dollar ajaloolises mõttes üsna tugev.

Eesti kaup läheb väljaspool Euroopat kallimaks, kütus odavneb

Euro tugevnemise mõju Eesti ettevõtjatele on praegu pigem tagasihoidlik.

"Klassikalises mõttes kui euro ehk meie valuuta tugevneb, peaks see tähendama meie eksportijatele pisikest peavalu, kuna siin toodetud kaubad muutuvad rahvusvahelistel turgudel suhteliselt kallimaks. Teistpidi, kaubad, mida sisse toome, saaksime suhteliselt odavama hinnaga kätte," kirjeldas LHV analüütik.

Teisalt, kui rääkida euro ja dollari kursist, siis see puudutab üksnes nende valuutapiirkondade vahelist kaubandust. Eestis käib aga enamik eksporti ehk ligi 70–75 protsenti euroalale, märkis Aab. Seega puudutab euro tugevnemine neid, kes müüvad tooteid, millega arveldatakse rahvusvaheliselt dollarites, näiteks energiakaubad.

Energiakaupade alla käivad ka mootorikütused ja laiemalt naftatooted, mida Eesti impordib. Nagu öeldud, naftaga kaubeldakse dollarites ja seepärast tähendab euro suhtes nõrgem dollar, et me saame kütust odavamalt kätte ning see omakorda võiks kajastuda ka tanklate hinnatabloodel.

"Pigem on euro tugevnemisel meie jaoks soodne mõju. Ei saa nüüd öelda, et tanklates hind selle võrra otseselt odavamaks muutub, aga võib-olla kallineb vähem," ütles Aab.

Viimastel nädalatel on kütuste hinnad siiski veidi alla tulnud. Eesti Õliühingu tegevjuht Mart Raamat kinnitas, et valuutakurssidel on seal oma roll.

"Tõesti, viimaste kuude jooksul tugevnenud euro on olnud üks põhjuseid, miks meie tanklates on hind olnud võib-olla soodsam kui rekordaegadel," ütles Raamat. Teine oluline mõjutaja on nafta hinna langus maailmaturul.

Kütuseturg on kogu aeg muutumises

Samas tõdes ta, et viimasel ajal on nii nafta- kui ka kütuseturud väga heitlikud.

"Igast uudisest võetakse kinni ja see võib päeva jooksul hinda väga erinevates suundades mõjutada. Näiteks reedene uudis Venemaalt, et nad plaanivad juba märtsis vähendada oma naftatoodangut 500 000 barreli võrra ehk siis umbes 5 protsenti. Selle peale kohe nii Brenti toornafta kui ka lõpptoodete hinnad hüppasid üles," rääkis Raamat.

Õliühingu liikmete jaoks on hind tema sõnul praegu optimaalne.

"Jaanuarikuu müüginumbrid näitasid sisuliselt seda, et võrreldes eelmise aastaga on müük umbes sama suur. Diislikütuse hulgimüük natuke langes, aga üldkokkuvõttes tugevam euro ja soodsamad hinnad tanklas mõjuvad positiivselt nii Eesti inimestele ja ettevõtetele kui ka loomulikult kütusefirmadele."

Raamat selgitas ka, et diislikütuse varud Euroopas on ligi poole suuremad, kui nad olid eelmise aasta jaanuaris ja see on ka üks põhjus, miks hinnasurve on vähenenud. "Seoses vene diislikütuse impordi lõppemisega veebruari alguses varuti hästi palju diislikütust ja lühiajaliselt peaks see hinnasurvet diislikütusele vähendama," lisas ta.

Eesti tööstustele on dollari kursist ehk olulisemgi Rootsi krooni oma, märkis Kristo Aab, sest Rootsi on Eesti üks olulisemaid kaubanduspartnereid.

"Aga euro ja Rootsi krooni vahetuskursis mingit väga olulist muutust viimasel ajal toimunud ei ole. Euro on küll samm-sammult tugevnenud, kui pikemat ajajoont vaadata, aga viimsed pool aastat väga oluliselt see vahetuskurss muutunud ei ole."