Eesti raudteede elektrifitseerimine saab hoo sisse Aegviidust, kust alates veetakse liinid läbi Tapa Tartuni. Ehitusfirma GRK lubab töö ära teha 2024. aasta lõpuks. Samaks ajaks tellis Elron Škodal uued elektrirongid.

Siiski rõhutab majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi raudteetalituse juhataja Indrek Laineveer, et ülejärgmisel aastavahetusel elektrirongiga 160 km/h Tartusse tuhisemises ei saa veel 100 protsenti kindel olla. Ehkki lootust on.

"Loodetavasti on võimalik ka Eleringi ja Elektrilevi poolt võimaldada sellele rongiliiklusele vool," ütles Laineveer ning lisas, et leping ettevõtetega sõlmiti alles hiljuti. "See on ka kitsaskoht, mida tuleb tähele panna, et kas kõik asjad saavad õigeaegselt valmis."

Eleringi ja Elektrileviga sõlmitud lepingutes ülejärgmisest aastast ei räägita, sinna said kirja aasta-pooleteise võrra kaugemad tähtajad. Rohkem aega nõuab just Eleringi-poolsete liitumiste väljaehitamine. Siiski kinnitas Eesti Raudtee juhatuse esimees Kaido Zimmermann, et Elektrilevi lubab olemasolevate võimsuste pinnalt reisirongide sõiduks vajaliku voolu 2024. aasta lõpuks tagada. "Niimoodi on nad meile suuliselt lubanud küll," ütles Zimmermann.

Esialgu saavad uued rongid oma tõelist jõudu näidata alates Aegviidust. Nimelt on Tallinna-Aegviidu kontaktvõrk amortiseerunud ja lubab sõita kuni 120 km/h. Lagedi-Aegviidu kontaktvõrgu väljavahetamiseks korraldatakse peagi hange ning tööd peaksid Indrek Laineveere sõnul lõppema 2025. aastal.

"Sealt edasi Tallinna poole on juba natuke keerulisem, sest seal on Rail Balticu projekt ja seal on plaanis uus depoo Elronile ehitada. Kõik need asjad vajavad kompleksset lahendust. Seetõttu võib sellega, mis puudutab Lagedist Tallinna poole raudteed, natuke kauem minna," rääkis Laineveer.

Maade omandamine algab peagi

Pelgalt kontaktvõrgu rajamisest kiiremaks sõiduks ka ei piisa. Näiteks võib rongide hoogu pidurdada vana või liiga kurviline rööpapaar. Raudtee sirgemaks ehitamisega on tegeldud juba mitu aastat ja nende tööde kõige selgem maamärk on Tartu lähedal Vorbusel, kus vana Jänese raudteesilla kõrvale rajati õgvendamise käigus uus sild.

Päris laugeks seda kurvi siiski tõmmata ei saanud ning sestap hakkab rong Emajõge ületama 150 km/h. Üksjagu õgvendustöid seisab veel ees.

"Mis puudutab Aegviidu-Tapa vahelist lõiku, seal meil käivad tööd juba eelmisest aastast ja selle aasta lõpuks saavad juba valmis. Järgmised hanked on kahes osas ja lähevad sel aastal välja," rääkis Zimmermann.

Kõige suuremad ümberehitustööd seisavad eest Kaarepere ja Tabivere vahel, kus läbirääkimisi tuleb pidada mitmekümne maaomanikuga.

"Hetkel pole ühtegi maad veel omandatud. Aga meil on leping maa-ametiga sõlmitud, maa-amet tegeleb kõikide protseduuridega," ütles Zimmermann, kelle sõnul on kõiki asjasse puutuvaid inimesi teavitatud. "Loodame peagi saada esimesed maaostud tehtud. Järgmise aasta suveks peab olema viimased lõigud ära ostetud, et me saaksime lõpuni ehitada."

Päris kõikjal 160 km/h projektikiirust tagada ei saa. Nii näiteks ei kiputa raudtee õgvendamisega Natura aladele. "Kindlasti ei tõuse kiirus 160 km/h ka Rakke ja Vägeva vahel," ütles Zimmermann. "Seal on meil veel vanad veneaegsed liiprid, mis ei võimalda sellise kiirusega sõita. Ja neid me ei saa praegu välja vahetada, kuna selleks puuduvad meil vahendid."

Releedelt arvutile

Lisaks rööbastee ehitamisele tuleb suurema sõidukiiruse tarbeks vahetada ümber raudtee liiklusjuhtimissüsteem. Kui praegu juhitakse pööranguid ja signaale peaasjalikult aastakümneid tagasi paika pandud releede abil, siis edaspidi hakkab see käima digitaalselt arvuti kaudu. Veerand sajandiks mõeldud leping uue süsteemi pakkuja Siemensiga sõlmiti 2020. aastal.

"Selle aasta lõpuks on plaanitud Aegviidu-Tapa osa teha ja järgmisel aastal Tapalt kuni Tartuni," rääkis Zimmermann.

Suuremad kiirused seavad Eesti Raudteele ka rangemad ohutusnõuded. Mida täpselt tuleb teha iga konkreetse ülekäigukoha ja ülesõiduga ning kus peab ehitama laiemaks ooteplatvormid, see peaks selguma riskianalüüsist.

"Me loodame, et riskianalüüsid valmivad kõik selle aasta jooksul, et me jõuaksime need järgmisel aastal ära teha," sõnas Zimmermann.

Tööd ülesõitudega peaks Zimmermanni sõnul tegelikult juba sel aastal valmis saama. Konkreetsemaid juhiseid oodatakse aga jalakäiatele ja kergliikuritele mõeldud ülekäikude kohta. Tõenäoliselt on mõnele poole tarvis foore, mõnda kohta suisa tõkkepuud. "Mõnes kohas, ma arvan, tuleb viia hoopis kahte tasapinda," sõnas Eesti Raudtee juht.

Narva suunal on tähtaeg 2026. aastal

Kõigile plaanidele ja eesseisvatele töödele peale vaadates kinnitab Zimmermann, et 2024. aasta lõpus peaks suuremal osal Aegviidu ja Tartu vahelisest raudteest saama sõita 160 km/h. Kohati tõuseb kiirus 140 km/h ja mõnel pool 150 km/h.

Järgmine suurem projekt ootab Eesti Raudteed ees Tapa ja Narva vahel. Seal loodetakse 160 km/h kiirus saavutada 2026. aastal. Võrreldes Tartu suunaga on seal tööd pisut vähem.

"Õgvendamisi on seal vähem. Üks suurem õgvendamine on Püssi ja Kohtla vahel, teised on suhteliselt väiksed," ütles Zimmermann. Aga elektrifitseerimise koha pealt on ta umbes sama pikk lõik ja peatusi on ka umbes sama palju. Nii et platvormide ümberehitamisi ja ülesõitude tegemisi on sama palju."