Tallinna abilinnapea Madle Lippuse (Sotsiaaldemokraatlik Erakond) sõnul on Pirita tee 28 kinnistu ja Maarjaheina tänava äärsete kruntide ning lähiala detailplaneeringu kehtestamine jäänud toppama, sest "seal kõrval asub elanike krunt, kes ei soovi seda arendust".

Lippus viitas MTÜ-le Maarjamäe Ühendus, mille juhatusse kuuluvad ka ettevõtjad Enn Veskimägi ja Alamäe, ja kes on esitanud aastate jooksul ridamisi ettepanekuid kinnistu detailplaneeringule.

"Enne istungit Marek Reinaas Eesti 200-st, mille suurahastaja [Alamäe] Pirita tee 28 kinnistu külgneval alal elab, esitas väited, et täiendavatele küsimustele pole vastatud, aga tegelikult olid keskkonnamõju hindamist ja lasteaia kavandamist puudutavad dokumendid välja läinud. Eks me nüüd uurime, kuhu need dokumendid jäid," ütles Lippus ERR-ile.

"Minu hinnang on, et peaksime selle detailplaneeringuga edasi liikuma. Sel nädala koguneb volikogu eestseisus, kes otsustab järgimise volikogu istungi päevakorra, aga minu mulje on, et selle planeeringuga saab edasi liikuda," lisas ta.

Lippuse hinnangul pole detailplaneeringu teemal tehtud pöördumistes ja tähelepanu juhtimistes kaasaegsest linnaplaneerimisest tulenevaid argumente. "Arendus sellisena, nagu ta on kavandatud, haakub Tallinna suurte planeerimispõhimõtetega, nagu 15 minuti linn, elamise soodustamine ühistranspordiga ühendatud piirkondades ja teenuste arendamine kodulähedastes piirkondades. Linnaplaneerimislikult on tegemist igati põhjendatud arenguga," rääkis Lippus Metro Capitali arendusest, kuhu planeeritakse rajada kuni 300 uut korterit.

Reinaas: dokumendid pole ette valmistatud

Reinaas rääkis ERR-ile, et nädal enne volikogu istungit toimunud eestseisuses tegi ta ettepaneku, et kuna Pirita tee 28 detailplaneeringu dokumendid on väga kehvasti ette valmistatud, siis volikogu ei saa seda arutada.

"Seda kolmel põhjusel. Esimene põhjus oli see, et detailplaneeringuga polnud kaasas arendaja ja linna lepingud, mis sätestavad arendaja eri kohustusi. Teine teema oli see, et riigikohus on järginud põhimõtet, et kõikidel detailplaneeringu muudatustel tuleb teha avalik väljapanek, aga selle detailplaneeringu avalik väljapanek toimus viis aastat tagasi. Eesti 200 ettepanek oli, et enne, kui seda planeeringut arutada, oleks tulnud teha uus avalik väljapanek, et lähtuvalt viimasest teadmisest seda arutada ja teha sinna parandusi," rääkis Reinaas.

"Kolmas põhjus oli see, et kui aastal 2011 linnvalitsus selle planeeringu algatas, jäid tegemata keskkonnamõjude strateegiline hindamine, mis tuleks teha enne planeeringu käsitlemist. Ma ei räägi sisuliselt, kas see detailplaneering on halb või hea, aga enne, kui need dokumendid korras ei ole, ei saa seda planeeringut arutada," ütles Reinaas.

Tema sõnul lubas linnasekretär volikogu istungi eel puuduolevad lepingud dokumentidele lisada ja mõned lepingud olidki lisatud, kuid polnud lepingut, mis puudutaks arendaja lubadust lasteaed välja ehitada.

"Samuti ei olnud linnavalitsuse arvamust avaliku väljapaneku kohta ega keskkonnamõjude strateegilist hindamist. Sellepärast tegi Eesti 200 ettepaneku detailplaneeringu arutelu volikogu istungi päevakorrast välja hääletada. Mida ka tehti," sõnas Reinaas.

Reinaasi väitel pole Eesti 200 initsiatiiv Pirita tee detailplaneeringu volikogu päevakavast maha võtmiseks seotud Alamäe isikuga. "Eesti 200 ei saa vaadata kõrvale, kui dokumendid ei ole korrektselt vormistatud. Priit Alamäe ei mängi mingisugust rolli, et linnavalitsus on jätnud dokumendid vormistamata. On seal Alamäe või ükskõik keegi teine, kes on sellest teemast huvitatud, aga sellest ei saa mööda vaadata," rõhutas Reinaas.

Reinaas nentis, et ta on kursis küll, et Alamäe kavandatava arenduse läheduses elab. "Kuid me pole konkreetselt viimasel ajal arutanud Tallinna volikogu Eesti 200 käitumist," sõnas ta.

Alamäe: -20 kraadiga jalgrattaga ei sõida

ERR-iga rääkides ütles Alamäe, et tema soov on, et seda detailplaneeringut vastu ei võetaks. "See, mida sinna rajada soovitakse, on nii sisuliselt kui ka vormiliselt vale. Seda me [MTÜ Maarjamäe Ühendus] kirjutasime ka oma pöördumises Tallinna linnavolikogule. Seal on nii palju põhjuseid, miks ei peaks seda vastu võtma sellisel kujul," ütles Alamäe.

"Tegemist on üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga. Nagu mina olen seadustest aru saanud, siis üldplaneeringu muutmiseks detailplaneeringuga peab olema ülekaalukas avalik huvi. Pool sellest krundist on praegu rekreatsiooniala ja teisele poolele on detailplaneeringuga lubatud ehitada ühepereelamud, siis milline on see avalik huvi muuta see ala Lasnamäeks," küsis Alamäe.

Tema sõnul on seletuskirjad, mille baasil detailplaneeringut arutatakse, aegunud. "Oleme neile saatnud detsembris valminud uue liiklusuuringu, mille on teinud TTÜ professor Dago Antov, kus ta ütleb, et Pirita tee on ülekoormatud ja see koormus suureneb nagunii. See argument, et kõik sõidavad -20 kraadiga jäistel tänavatel jalgratastega, ei päde," ütles Alamäe.

Kui see detailplaneering peaks vastu võetama, on arenduse vastastel kavas asi kohtusse viia, ütles Alamäe.

Millal Pirita tee 28 detailplaneering võiks Tallinna linnavolikogus uuesti arutlusele tulla, ei osanud volikogu esimees Jevgeni Ossinovski (SDE) veel öelda. "Seda arutame järgmisel eestseisuse koosolekul," ütles Ossinovski.

Priit Alamäe annetused Eesti 200-le ERJK andemtel

2018 - 30 000 eurot

2019 - 130 500 eurot

2021 - 55 700 eurot

2022 - 66 200 eurot

2023* - 50 100 eurot

KOKKU: 332 500 eurot

* Eesti 200 veebilehe andmetel