"Võtan Tallinna linnavolikogu menetlusest tagasi otsuse eelnõu nr 124 "Pirita tee 28 kinnistu ja Maarjaheina tänava äärsete kruntide ning lähiala detailplaneeringu kehtestamine Kesklinnas"," teatas Kõlvart napisõnaliselt volikogule saadetud kirjas.

Neljapäeval toimuval Tallinna linnavolikogu istungil oleks pidanud volikogu kinnitama detailplaneeringu, millega oleks Eesti Näituste messikeskuse alale rajatud 300 korteriga arendus.

ERR on varem kirjutanud, et arenduse vastu olid MTÜ Maarjamäe Ühendus, mille juhatusse kuuluvad ettevõtjad Enn Veskimägi ja Priit Alamäe.

Sel nädalal saatsid Maarjamäe Ühendus, Mähe Selts, Merivälja Selts, Sütiste Metsa Selts, Nõmme Tee Selts, Tallinna Looduskoostöö Koda ja Memento Tallinna linnavolikogule ja linnapeale ühispöördumise, et see lõpetaks detailplaneeringu menetlemine senisel kujul.

Sel teisipäeval saatis detailplaneeringuga seoses abilinnapea Vladimir Svetile kriitilise pöördumise ka vandeadvokaat Carri Ginter, mida vahendas meediale suhtekorraldusfirma Hamburg ja Partnerid. Kirjas teatas vandeadvokaat, et 2017. aasta detsembris sõlmisid Tallinna linna ja Pirita Kinnisvara OÜ teede- ja tehnovõrkude lepingu.

"Selle lepinguga lubas arendaja maksta linnale kinnistute vahetusse lähedusse jääva Vana-Pirita teele rajatud fooriristmiku ja sellega seonduva liikluslahenduse projekteerimises ja ehitamises 80 protsendi ulatuses ülempiiriga 400 000 eurot. Ristmik on ehitatud, linn raha saanud ei ole. Pirita Kinnisvara OÜ on likvideeritud, mistõttu sealt enam ilmselgelt raha ei saa. Uue arendajaga Tallinna planeeringute register lepingu olemasolu ei näita. Linn on planeeringut kinnitades sisuliselt vabastamas arendajat linnale 400 000 euro maksmise kohustusest."

Teiseks vaikivad Ginteri sõnul Pirita tee 28 kinnistu detailplaneering ja Eesti Näituste messikeskuse lammutamiseks väljastatud lammutusluba maha elektri võrguteenuse osutamise Maarjamäe ja Maarjaheina tänava elanikele läbi Pirita tee 28 kinnistu.

"Sisuliselt soovitakse kinnitada planeering, mis kaotab ära elektri ja võrguteenuse paljudele erinevatele majapidamistele või vähemalt ei taga selle jätkumist. Puuduvad kõik andmed, kellele peaks kuuluma sealne võrk, kes on teenusepakkuja ja mis tingimused sellele rakenduvad."

Kolmandaks tõi Ginter välja, et planeeringus kajastatakse minimaalselt vee- ja kanalisatsiooni trasside kulgemist.

"Tänaseks on selge, et planeeringualal ei teata, kus paiknevad Maarjamäe ja Maarjaheina tänava elanikele läbi Pirita tee 28 kinnistu liikuvad trassid ja ei teata, kus paiknevad ühenduspunktid kinnistutega. Paigutades "servituudialad" juhuslikult ei ole selge, kas ja millises ulatuses peavad naaberkinnistute omanikud asuma oma kinnistutel tegema liitumispunktide ümberehitusi ja kas see üldse eluliselt võimalik on. Planeeringuga ei saa panna kolmandatele isikutele ümberehituskohustusi ega tohi seada riski alla neile elutähtsate teenuste pakkumist," teatas Ginter.

Tallinna abilinnapea Madle Lippus (SDE) on arendust kaitsnud ja öelnud, et detailplaneeringu teemal tehtud pöördumistes ja tähelepanu juhtimistes pole kaasaegsest linnaplaneerimisest tulenevaid argumente.

"Arendus sellisena, nagu ta on kavandatud, haakub Tallinna suurte planeerimispõhimõtetega, nagu 15 minuti linn, elamise soodustamine ühistranspordiga ühendatud piirkondades ja teenuste arendamine kodulähedastes piirkondades. Linnaplaneerimislikult on tegemist igati põhjendatud arenguga," rääkis Lippus.

Arendust plaaninud Metro Capital on varem teatanud, et seitsmele hektarile oleks lisaks korterelamutele rajatud ka lasteaed, kvartalisisene allee ja puhkealad.