Oluline 15. veebruaril kell 22.40:

- Vene väed ründavad Ida-Ukrainas päeval ja ööl, ütles Ukraina asekaitseminister Hanna Maljar;

- Ukraina esitas Rootsile hävituslennukite saamise taotluse;

- RUSI asedirektor: sõda Ukrainas ei lõppe sel aastal;

- Ukraina saab rahvusvahelise fondi abil 200 miljoni briti naela väärtuses sõjalist abi;

- Euroopa Komisjon esitas ametlikult 10. Vene sanktsioonide paketi;

- Reznikov: Ukrainal läheb mitu kuud vastupealetungi ettevalmistamiseks;

- Zelenski sõnul on olukord Donbassis endiselt väga keeruline;

- Wallace: 97 protsenti Vene armeest on seotud Ukraina sõjaga;

- Pistoriuse sõnul on kõige tähtsam tagada, et Ukrainal oleks hea õhutõrje;

- Ukrainas on hävinud ainult kaks Prantsuse Caesar iseliikursuurtükki;

- Venemaa saadab tuhandeid Ukraina lapsi "ümberõppelaagritesse";

- Welt: Holland ja Taani ei saada Leopard 2 tanke Ukrainasse.

Ukraina asekaitseminister: rünnakud Ida-Ukrainale on pidevad

Olukord Ida-Ukrainas on pingeline ning Vene väed ründavad järjepidevalt, ütles Ukraina asekaitseminister Hanna Maljar kolmapäeval.

"Rünnakud käivad päeval ja ööl. Olukord on pingeline. Jah, see on meie inimestele raske. Te näete ise, millist sõda Venemaa peab. Vaatamata sellele tõkestavad meie võitlejad vaenlasel eesmärkide saavutamist ning tekitavad neile suuri kahjusid," ütles ta sotsiaalmeedias.

Maljari väitel on Vene vägede mõnes üksuses ning Wagneri erasõjaväeüksustes väga suured inimkaotused ning Vene väed ei evakueeri haavatuid ja ka hukkunuid korralikult. "Üha enam Vene sõjaväelasi mõistavad, et nende juhid hindavad lahinguolukorda valesti," lisas ta.

Maljar kordas ka Ukraina väiteid, et paljudel Vene sõduritel on madal valmisolek, kuna nad on läbinud vaid 14- kuni 21-päevase kiirkorras baasväljaõppe.

GUR: Venemaa kaotused on praegu suurimad invasiooni algusest

Ukraina sõjaväeluure (GUR) teatel on Venemaa kaotused praegu suurimad alates Venemaa täieulatusliku kallaletungi algusest Ukraina vastu, vahendas Ukrainska Pravda.

Ukraina teatas Vene kopteri alla tulistamisest riigi idaosas

Ukraina relvajõudude teatel tulistati riigi idaosas alla üks Vene Ka-52 ründekopter.

Ukraina esitas Rootsile hävituslennukite saamise taotluse

Rootsilt analüüsib praegu kas anda Ukrainale hävituslennukeid peale Ukraina vastavat palvet, kinnitas Rootsi kaitseminister Paul Johnson kolmapäeval Brüsselis ajakirjanikele. Johnson rõhutas, et Rootsi jaoks on nende Gripen hävituslennukid Rootsi enda õhuturvalisuse tagamiseks tarvilikud, mis seab nende võimalikule tarnele piirangud.

Paul Johnson ütles, et Stockholmi jaoks on prioriteediks Ukraina õhutõrje tugevdamine. Rootsi kaitseminister kinnitas eraldiseisvalt, et Ukraina sõdurid alustavad Rootsi CV90 lahingumasinate väljaõpet järgmisel nädalal.

Kiievit külastanud Rootsi peaminister Ulf Kristersson ei välistanud Rootsi hävituslennukite saatmist Ukrainale tulevikus, kuid rõhutas selle puhul suurema rahvusvahelise koalitsiooni loomise vajadust.

RUSI asedirektor: sõda Ukrainas ei lõppe sel aastal

Briti mõttekoja RUSI (Royal United Services Institute) asedirektori Malcolm Chalmersi sõnul kestab sõda Ukrainas tõenäoliselt ka järgmine aasta. Seetõttu peavad lääneriigid olema valmis toetama Kiievit sõdima pikemalt.

Malcolm Chalmersi hinnangul ei oma ei Venemaa ega Ukraina praegu sõjas ülekaalu, vahendas BBC.

Ukraina saab rahvusvahelise fondi abil 200 miljoni briti naela väärtuses sõjalist abi

Ukraina liitlased saadavad Ukrainale 200 miljoni Briti naela (ligikaudu 225 miljoni euro) väärtuses sõjalist abi. Ühendkuningriigi kaitseministeerium teatas, et ühises relvaabi koalitsioonis osalevad peale Suurbritannia ka Rootsi, Island, Leedu, Holland, Norra ja Taani.

Ukrainale saadetakse nende riikide poolt tankide varuosi, mehitamata õhusüsteeme, elektroonilise sõjapidamise tehnikat ja õhukaitsesüsteeme. Sõjaline abi saadetakse eraldiseisva Ukraina fondi (Fund for Ukraine) kaudu, millesse eelnimetatud riigid lubasid panustada 520 miljoni briti naela väärtuses.

Ukraine will receive over £200 million worth of equipment from the first package of funding from the International Fund for Ukraine.

The fund provides Ukraine with equipment it needs to defend against Russia's illegal invasion.

https://t.co/6xdQa04gvc pic.twitter.com/UHb2qdB2w7

— Ministry of Defence (@DefenceHQ) February 15, 2023

Esimese abipaketi komplekteerimiseks võeti pakkumisi nii Briti ettevõtetelt kui ka rahvusvahelistelt tarnijatelt.

Euroopa Komisjon esitas ametlikult 10. Vene sanktsioonide paketi

Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen esitles kolmapäeval uut Venemaa vastu suunatud sanktsioonide paketti. See on juba 10. Vene sanktsioonide pakett Euroopa Liidu poolt.

We propose:

1) New bans on industrial goods exports

2) Further export restrictions of tech products found on the battlefield

This includes sanctioning Iranian entities linked to IRGC.

3) Listing of Putin's propagandists and military commanders

— Ursula von der Leyen (@vonderleyen) February 15, 2023

Ursula von der Leyeni sõnul on ettepanekute hulgas täiendavad piirangud Vene ekspordile kogumaksumusega 11 miljardit eurot, et võtta Vene majanduselt ligipääs kriitilistele tehnoloogiatele ja tööstuskaupadele. Piiranguettepanekute hulgas on elektroonikakaubad, eritranspordisõidukit, masinaosad, veokite ja lennukite varuosad ning ehitussektorile tarvlikud kaubad, mida saaks kasutada ka Vene relvajõud.

Euroopa Liit tahab piirata ka topeltkasutusega tehnoloogia eksporti Venemaale, mida saaks kasutada Vene relvastuse, droonide, rakettide ja helikopterite tarbeks.

Sanktsioonide alla pannakse ka Iraani revolutsiooniline kaardivägi, kuna Iraani droone kasutati Venemaa poolt Ukraina tsiviiltaristu ründamiseks, vahendas Ukrainska Pravda.

Reznikov: Ukrainal läheb mitu kuud vastupealetungi ettevalmistamiseks

Ukraina kaitseminister Oleksi Reznikov ütles intervjuus Ukrinformile, et Ukrainal läheb hinnanguliselt mitu kuud ettevalmistusi, et alustada okupeeritud alade vabastamist. Seejärel teeb Ukraina peastaap vajalikke otsuseid. Kaitseminister rõhutas intervjuus, et sõjatehnika annetused Ukrainale peavad arvesse võtma väljaõppeperioodi mahtu, mille hulka kuulub ka väljaõpe suurema üksuse koosseisus ning sõjatehnika ei saa seetõttu koheselt Ukrainasse jõuda.

Oleksi Reznikovi väitel jätkuvad arutelud õhuplatvormide tarne osas.

Zelenski sõnul on olukord Donbassis endiselt väga keeruline

Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles, et olukord Donetski ja Luhanski oblastis on endiselt väga keeruline.

"Seal toimuvad lahingud, kus võideldakse sõna otseses mõttes iga meetri pärast. Peame hindama nende lahingute tähtsust," ütles Zelenski.

Ukraina peastaap teatas, et Vene väed jätkavad pealetungi Bahmuti, Avdijivka ja teiste linnade ümbruses. Venemaa jätkab ka Donetski oblasti tsiviiltaristu pommitamist, vahendas CNN. 

Wallace: 97 protsenti Vene armeest on seotud Ukraina sõjaga

Suurbritannia kaitseminister Ben Wallace teatas kolmapäeval, et 97 protsenti Vene armeest on seotud sõjaga Ukrainas. Wallace rõhutas, et Vene vägedel on suured kaotsed ning nende võitlusvõime on kuni 40 protsenti langenud. Ligikaudu 2/3 kolmandiku Vene tankidest on sõjas kas hävinud või kahjustada saanud ning sel on Briti kaitseministri sõnul otsene seos Euroopa julgeolekule, vahendas BBC.

Pistoriuse sõnul on kõige tähtsam tagada, et Ukrainal oleks hea õhutõrje

Saksamaa kaitseminister Boris Pistorius ütles, et praegu on kõige tähtsam tagada, et Ukrainal oleks hea õhutõrje. Pistoriuse sõnul pole hävitajate tarnimise küsimus praegu fookuses. Tema sõnul vajab Ukraina toimivat õhutõrjesüsteemi, millel oleks piisavalt laskemoona, vahendas vahendas Tagesschau.

"Kui Ukraina õhuruum püsib järgmise kolme ja nelja kuu jooksul turvaline, siis saame rääkida edasistest sammudest," ütles Pistorius. 

Lääneriikide luure sõnul koondab Venemaa Ukraina piiri lähistele lennukeid ja koptereid, vahendas Financial Times. Lennumasinate valmispanek viitab võimalusele, et Venemaa saadab oma õhuväe lennukid ja kopterid suuremas mahus maavägede pealetungi toetama.

Pistoriuse sõnul peaksid esimesed Leopardi tankid jõudma Ukrainasse märtsi lõpus. Samuti tahab Saksa kaitseminister, et riigi relvatööstus suurendaks laskemoona tootmist. 

WSJ: USA võib Iraanilt konfiskeeritud relvad saata Ukrainasse

Ajalehe The Wall Street Journal allikate teatel võib USA Iraanilt konfiskeeritud relvad saata Ukrainasse. Iraan varustab relvadega Jeemeni Houthi mässulisi, kuid USA proovib neid tarneid tõkestada. USA kõrval on Houthi relvaembargot üha enam hakanud jõustama ka teised lääneriigid. 

Hiljuti teatasid USA ametnikud, et riigi merevägi konfiskeeris Omaani lahes miljon padrunit ja kaks tuhat automaatrelva.

Welt: Holland ja Taani ei saada Leopard 2 tanke Ukrainasse

Saksa väljaanne Welt kirjutab, et Holland ja Taani teatasid, et ei saada Leopard 2 tanke Ukrainasse, vahendas The Kyiv Independent. 

Hollandi peaminister Mark Rutte ütles, et tema riik saaks saata ainult Saksamaalt renditud 18 Leopard 2 tanki. Holland ei saada neid tanke Ukrainasse. Taanil on 44 tanki ja ei osale samuti tankikoalitsioonis. 

Brüsselis toimub sel nädalal Ukraina toetusgrupi kohtumine. Ukraina kaitseminister Oleksi Reznikov kinnitas teisipäeva õhtul ajakirjanikele, et ta jäi Brüsselis toimunud kohtumisega rahule. Reznikovi sõnul arutatavad riigid tankide saatmise küsimust kolmapäeval. 

"Esimene päev on läbi. Homme on ees tihe graafik, arutame rohkem tankide küsimust," ütles teisipäeva õhtul Reznikov. 

Kiiev: Venemaa üritab Ukraina vastupealetungi edasi lükata ja korraldab seetõttu ise rünnakuid

Ukraina sõjaväeluure esindaja Andri Jusov ütles, et Venemaa tahab Ukraina vastupealetungi edasi lükata. Seetõttu jätkavad Vene väed Bahmuti ja Vuhledari ümbruses pealetungi, vahendas The Kyiv Independent. 

Jusov ütles, et praegused Vene rünnakud pole võrreldavad eelmise aasta 24. veebruari rünnakuga. Vene armeed räsivad nüüd varustusega seotud probleemid. 

USA staabiülemate ühendkomitee esimees kindral Mark Milley ütles teisipäeval ajakirjanikele, et ta ei usu uut Vene vägede pealetungi Kiievile. Samuti arvas kindral Milley, et Ukraina väed ei taandu Bahmuti linnast. Milley hinnangul on Bahmuti lahingud endaga kaasa toonud suured kaotused ja seda eriti Vene poolele.

Ukrainas on hävinud ainult kaks Prantsuse Caesar iseliikursuurtükki

Prantsuse militaarväljaande Forcesoperations teatel on Ukrainas lahingute käigus hävinud kaks Prantsusmaa annetatud Caesar iseliikursuurtükk. Üks neist on seisukorras, mis võimaldab relvasüsteemi taastada.

Üks kahest hävinud Caesar iseliikursuurtükist sai kahjustada vastusuurtükitules ja teine droonirünnakus, mis toimus 2022. aasta lõpus.

Sõjandusblogi Oryx analüütikute hinnangul on Ukraina kaotanud 115 iseliikursuurtükisüsteemi, millest 69 on hävinud ja vastase kätte langenud 28. Prantsusmaa on Ukrainale tarninud 18 Caesar iseliikursuurtükki ning lubanud saata veel kuus.

Ukraina ei ole teadaolevat kaotanud ühtegi USA ja teiste lääneriikide annetatud HIMARS mitmikraketiheitjat ega sarnase tööprintsiibiga roomikutel M270 mitmikraketiheitjaid.

Venemaa saadab tuhandeid Ukraina lapsi "ümberõppelaagritesse"

USA uuringust selgub, et Venemaa on viimase aasta jooksul viinud "ümberõppelaagritesse" vähemalt kuus tuhat Ukraina last. USA ekspertide sõnul on Venemaal vähemalt 43 laagrit, kuhu Moskva on saatnud Ukraina lapsi, vahendas The Guardian.

Ukraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevas 690 sõdurit

Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas kolmapäeval tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 139 770 (võrdlus eelmise päevaga + 690);

- tankid 3290 (+4);

- jalaväe lahingumasinad 6507 (+7);

- lennukid 298 (+0);

- kopterid 286 (+0);

- suurtükisüsteemid 2303 (+4);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 466 (+0)

- õhutõrjesüsteemid 236 (+2);

- operatiivtaktikalised droonid 2011 (+0)

- tiibraketid 857 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 5161 (+6);

- laevad / paadid 18 (+0);

- eritehnika 219 (+1).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda.